Reedel Sirbis: rahvusteadused rahvusülikoolis, olukord Ukrainas ja kultuuripealinnad

Foto: Sirp

19. detsembri Sirbis on muu hulgas juttu olukorrast Ukrainas, rahvusteadustest rahvusülikoolis ja kultuuripealinnadest.

Aasta viimases Sirbis teevad tagasivaate 2014. aastale Aare Tool, Evi Arujärv, Helen Sildna, Ilona Gurjanova, Indrek Allmann, Kaupo Vipp, Kersti Kaljulaid ja Raul Rebane, Liisa Kaljula, Luule Epner, Maire Liivamets, Mart Rannut, Michael Pattison, Peedu Kass, Raul Järg, Tõnu Karjatse.

Sirbi vahel on Diplomaatia.

Järgmine Sirp ilmub 9. jaanuaril.

Truudus Eestile. Globaliseeruvas maailmas. Akadeemik JAAN UNDUSK vestleb Eesti Teaduste Akadeemia presidendi TARMO SOOMEREGA.

SILVER MEIKAR: Vähirakkude arv on kriitiline, aga tänu jumalale veel mitte surmav

Euromaidani alguse aastapäevast möödub kuu, sama palju jääb aega esimeste revolutsiooni ohvrite mälestusüritusteni. Ida-Ukraina vinduv relvakonflikt ja hirm suure sõja ees ning muidugi taevane sada ei lase meil tähistada Ukraina rahva suurt võitu – Viktor Janukovitši autoritaarse režiimi kukutamise peatükki veel kirjutamata Ukraina ajalooraamatutes.

TÕNU VIIK: Rahvusteadustest rahvusriigi rahvusülikoolis

Tartu Ülikool on rahvusülikool, kus töötab kümme rahvusprofessorit. Rahvusprofessuurid loodi haridus- ja teadusministeeriumi eritellimusena, et pidurdada eesti ainesega tegelevate humanitaarteaduste marginaliseerumist. Kõik teavad, et taasiseseisvumisaegne kõrgharidus- ja teaduspoliitika ei ole humanitaariat hellitanud: tsensuur kadus, kuid selle asemele tuli stsientistlik teadusmeetrika ja arusaam kollektiivselt tehtavast projektipõhisest uurimistööst, mille eesmärk on uue teadmisühiku tootmine maailma ingliskeelsete teadmiste varasalve. Humanitaarteaduslikule uurimistööle sobib see vorm sama vähe nagu mägironijale tuukriülikond. Eesti ühiskond ja poliitikud näevad humanitaarteadustes pigem tonti kui abimeest.

LIVIA VIITOL: Retk Valguse lossi, kiirpilk läti kirjandusse

Kohe-kohe saab läbi Riia aasta kultuuripealinnana. Sügis tõi kaasa uute suurte kultuurisündmuste laine: kui novembrikuu oodatumaid sündmusi oli dirigent Mariss Jansonsi ja Baieri Raadio Sümfooniaorkestri kontsert, millele piletite hankimine kujunes riialastele vaata et eluküsimuseks, siis detsember kui kinokuu kulmineerus Euroopa Filmiakadeemia auhindade jagamise galaõhtuga Läti Rahvusooperis.

OLIVER LOODE: Soome-ugri kultuuripealinnadest seto küladiplomaatiani

Kui soome-ugri kultuuripealinnade sümbollind Tsirk 24. X Udmurdimaalt Obinitsasse jõudis, võisid selle seto küla edendajad endaga rahul olla. Aastakümnete soome-ugri kultuurivahetuse ja sihipärase tegutsemise tulemusel saabus kodukülla käegakatsutav kinnitus: 2015. aasta soome-ugri kultuuripealinn on 169 elanikuga Obinitsa.

Eesti uuemast sümfooniast Pärdi, Sumera ja Tulevi teoste ettekande taustal

Ridadevaheline «Tähtedevaheline»

Vaene ja varimajanduslik noore vaataja off-off-teater II

Tüür kui metastiilne looja  (e-Sirbis)

«Muusikamaailm» (e-Sirbis)

Arvustamisel:

Näitus «Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster» Kumus

Hüvastijätt Richard Straussi aastaga

«Baltic Circle» Helsingis.

Kontsert «reFresh»

Näitus «Pidu sinus eneses. Art déco mood Aleksandr Vassiljevi kogust»

Kunstiprojekt-ajakiri Uus Materjal