Iga ettevõtja ja investor peab oma majandustegevuses arvestama mingite riskidega. Need võivad olla tururisk, poliitiline risk, geograafiline risk või koguni force majeure. Mõnes riigis on need riskid väiksemad, mõnes suuremad.
Juhtkiri: Venemaa majanduse riskid said tegelikkuseks
17. detsember 2014, 11:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa börsidel on kogu selle ajaloo jooksul olnud aktsiate hinnad kolmandiku võrra odavamad kui teiste samasuguste arenenud riikide turgudel, nagu näiteks Brasiilias. See (näiline) odavus on tihtipeale andnud ajendi Venemaale investeerima. Aga turul on (peaaegu) alati õigus. Venemaa aktsiaturu odavusel on olnud oma põhjus – nimelt sealsel turul valitsevad riskid. Venemaa on alati olnud korruptiivne ja autoritaarne riik, kuhu investeerimine on olnud väga riskantne. Selle turu riskantsuse vilju sai maailm tunda 16 aastat tagasi, kui Venemaa otsustas oma võlakirju mitte lunastada ja rubla devalveerida.
Vahepealsed aastad olid nii meie kui ka kogu rahvusvahelise üldsuse valvsuse uinutanud. Pärast Vladimir Putini võimule tulekut sajandivahetusel hakkas asjaolude kokkulangemise tõttu nafta hind tõusma ning see tõus kestis väga pikka aega. Koos nafta hinna tõusuga hakkas tasapisi jõukust koguma ka osa rahvast. Venemaa muutus paljudele üha ahvatlevamaks investeerimispiirkonnaks, sest tundus, et idanaabritel on hakanud tekkima keskklass. 1998. aasta rublakriis hakkas tasapisi ununema. Vähesed pöörasid tähelepanu ka sellele, et vahepeal hävitati ainus lääneliku töökultuuriga naftakompanii Jukos ning kaaperdati see riigile kuuluvale Rosneftile.
Majandus ei suutnud tänu nafta kõrgele hinnale teenitud sadu miljardeid dollareid ära kasutada. Venemaa majandus jäi endiselt seisma vaid ühele jalale, milleks on nafta ja gaasitööstus. Majanduse mitmekesistamise asemel keskenduti selle koondamisele riigi kätte ning sõjalisele agressiivsusele.
Kui Vladimir Putinil esimesel võimuperioodil vedas ning ta sai peamiselt tänu nafta hinna meeletule tõusule saavutatud majanduskasvu kirjutada enda nimele, siis pärast neli aastat kestnud intermetsot läks vastupidi. Uuel valitsemisperioodil hakkas minema üha halvemini – nafta hind jäi esialgu stabiilseks ning mõni kuu tagasi hakkas järsult langema. See oli Venemaale valus hoop, millele lisanduvad Ukraina agressioonist põhjustatud lääneriikide sanktsioonid.
Venemaa majanduses valitsevad riskid on taas realiseerunud, millega iga investor oleks pidanud arvestama.
Rubla kursi kokkukukkumine ning Venemaa majanduse langus, kuhu nad nüüd juba ilmselt jõudnud on, Eesti, Euroopa ega ka maailma majandusele väga suurt mõju avaldada ei tohiks. Kannatada saavad eelkõige need valdkonnad ja ettevõtted, kellel on Venemaaga tihedamad sidemed.
Ilmselt on ka ettevõtjad ja investorid Venemaa suhtes juba ettevaatlikumad, kuid juhul kui kunagi hakkab seal taas tasapisi paremaks minema, ei tohi ära unustada sealseid riske. Riske ei tohi unustada mitte kunagi.