Juhtkiri: rõhutatud legaalsus

Meelemürgikaubandus käib internetis täie hooga, seda hoolimata riigi ja ravimiameti pingutustest sellisele ärile lõpp teha. Kui mõne «peorohu» toimeaine satub keelatud ainete nimekirja, leitakse lihtsalt uus. Foto: Repro

Toidulisandiäri ei tohi üle pea kasvada

Plahvatuslikult arenenud kommunikatsioon ja üleilmastumine on toonud kauged asjad lähemale, nende seas paraku ka riskid. Internet pakub noortele üsna lihtsal viisil ahvatlusi, mida varasemad põlvkonnad poleks suutnud ettegi kujutada. Hiirekliki kaugusel võivad olla raamatu- ja plaadiärid, teadmised ja oskused, ent ka mäng, mis käib legaalse ja illegaalse piiril.

Veebiajastul kujunenud võimaluste kohta öeldakse sageli kujundlikult, et kord juba avanenud pakendisse pole mõtet sisu tagasi toppima hakata. Kuid teatud kontroll selle üle, mis sealt pakendist välja voolab, peaks ometi säilima. Nagu ka teavitustöö, mille ahvatlejad ise tihtipeale meelega ühepoolseks või puudulikuks jätavad või lihtsalt halvasti kättesaadavaks teevad. Küsimus võib ju esmalt olla tarbijate huvide kaitsmises.

Tänane Postimees kirjutab võrgus tegutsevast osaühingust Estonian Shipping, mis oma kodulehe kaudu müüb «taimset päritolu aineid, mille abil on võimalik muuta vaimu ja keha seisundit».

Ettevõte märgib veebilehel toodud tekstides, et kõik toodete koostisse kuuluvad ained ja taimed on lubatud müümiseks Euroopa Liidus ja Eestis, kinnitades ostjale: «Kõik on täiesti legaalne!» Mitmekordne rõhutamine, et tegutsetakse rangelt seadust järgides, peegeldab teatud kõnekat hoiakut, nagu ka samas avaldatud statistika, mis viitab, et alkoholiga on ühiskonnas suuremad probleemid kui narkootikumidega.

Riigi huvi selliste äride tegevuse ja neis pakutava kauba vastu on loogiline ja enesestmõistetav. Antud juhul tegeleb teemaga ravimiamet. Kuid tundub, et see, kuidas ja kellele teatud kaupu müüakse, võiks huvitada ehk veel mõnda teistki ametkonda. Meie lastel võib ju olla põnev lugeda, et Harry Potteri maailmas kasutatakse veritaseerumit või armujooki, aga kas me tahame, et nad ise hakkavad enda peal katsetama midagi, mille mõjust meil täit ettekujutust pole?

Eestis on mõned ringkonnad võidelnud aktiivselt sellegi eest, et ravimeid väljaspool apteeki müüa. Kuid ravimiasjatundjad on pigem olnud seda meelt, et lihtsamgi preparaat võib vale kasutamise juures osutuda tervist kahjustavaks.

Aeg-ajalt kerkib kriitikuid, kes peavad dopinguküttide võitlust puhta spordi nimel lootusetuks. Laborid ju huugavad, leiutatakse uusi preparaate, võetakse kasutusele uusi aineid. Keelatud ainete nimekiri võib olla kui tahes pikk ja põhjalik – ikka leitakse võimalusi sellest mööda minna.

Loodetavasti ei võta meie ametkonnad aluseks Zenoni paradoksi, et kiirejalgne ­Achilleus ei suuda iialgi kätte saada temast kümme meetrit eespool «jooksvat» kilpkonna.