Karl Marx tõenäoliselt muheleb hauas, vaadates, kuidas ta õpetus Eestis uuesti uskujaid leiab.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist varisesid Lääne-Euroopa kommunistlikud parteid kokku, ent samas oli piisavalt inimesi, kes ei soovinud kommunistlikust ideoloogiast loobuda. Seetõttu töötasid nad selle lihtsalt ümber, et sellest võimalikult palju päästa.
Loobuti kõigist viidetest kokkuvarisenud kommunistlikele riikidele kui eeskujudele, minimeeriti viitamist autoritele, nagu näiteks Lenin. Ka Marxi ennast viidati vähem. Kuid säilisid mitmed olulised marksistlikud kontseptsioonid, mis hakkasid levima mitmes eri liikumises ja praegu kosuvad need liikumised ka Eestis.
Kõige mõjuvõimsam uusmarksistlik liikumine on roheline ideoloogia, mis määratleb end üsna otseselt vastandina liberaalsele majandusteooriale. Seal, kus liberalism eelistab lasta vabadel isikutel teha otsuseid vastavalt turusignaalidele, eelistavad rohelised keelde, käske ja riiklikku suunamist.
See roheliste liin tuleb marksismist, mis leidis, et turg on irratsionaalne ja riigi teadliku sekkumisega on võimalik saavutada palju paremaid tulemusi. Ja nii juhtuski, et roheliste survel keelati ELis hõõglambid ja asendati säästupirnidega, sellal kui liberalism oleks soovitanud lasta sama asja ära teha tarbijatel endil, kui nad taipavad, et säästupirnid on säästlikumad. Paljud Lääne-Euroopa rohelised on vanad kommunistid, trotskistid, maoistid ja muud Marxi õpilased.
Teine seesugune liikumine on ausa kaubanduse kampaania. Ka ausat kaubandust iseloomustab umbusk turumehhanismi ja arvamus, et eesmärkide saavutamiseks tuleb turumehhanisme oluliselt väänata, makstes teatud tootjate kaupade eest oluliselt kõrgemat hinda vaid arvamuse tõttu, et turuhind pole õiglane. Riiklikult ei viida ausa kaubanduse ideid ellu vaid selle pooldajate vähese poliitilise mõju tõttu.
Aus kaubandus jagab ka marksismi umbusku eraomandi vastu, sest eelistab erinevatesse ühistutesse kogunenud tootjaid ning erilist vaenulikkust näitab see liikumine üles suurte firmade vastu. Eraomandi kahtlustamine on väga äratuntavalt marksistlik.
Lisaks usuvad eestlased teooriat, et sõdu peetakse majanduslikel põhjustel. See on Lenini populariseeritud teooria, mille aluseks on marksismi põhitees majandusest kui baasist, millel põhineb kõik muu.
Nii ongi, et ka poliitiliselt konservatiivsed eestlased ei tunne marksismi ilma punalippudeta enam ära ja usuvad siiralt teooriaid, mille algupära on Karl Marxi õpetuses.