Õpetajate Leht 12. detsembril 2014

FOTO: Õpetajate Leht

Reedel ilmuvas Õpetajate Lehes:

Kesklinna eliitkoolid taas pinnuks silmas

Tänu nn eliitkoolidele toodab Tallinna koolivõrk hariduslikku kihistumist ja sotsiaalset ebavõrdsust, toonitati 4. detsembril TTÜ Mektory keskuses peetud arutelul. Sissejuhatuseks tutvustasid TTÜ vanemteadur Kaire Põder ja TLÜ doktorant Triin Lauri Tallinna koolide kohta tehtud uuringut, millest selgus, et kõrge staatusega kesklinna koole (nn eliitkoole) saavad oma lastele õppimiskohaks valida eelkõige kõrgharidusega, keskmisest jõukamad ja kesklinnas elavad lapsevanemad. See kinnistab hariduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust.

TALISe uuring avab koolirahva hinnangud oma tööle

OECD rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS, milles 2013. aastal osales koos Eestiga 34 riiki, näitab olulisi andmeid õpetajate, õpetamise ja koolide õppekeskkonna kohta nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Suvel avalikustatud uuringutulemuste ja täiendavate analüüside kokkuvõttena on valminud Eesti õpetajate ja koolijuhtide hinnanguid tutvustav aruanne. Eesti koolijuhtide juhtimiskoolituse tase on võrreldes teiste uuringus osalenud riikide keskmise näitajaga väga kõrge, kirjutab SA Innove TALISe vanemspetsialist Ülle Übius.

Jalutu sotsialisti hukkamine

Kaarel Tarand: «Süda – mille kohta vanasti öeldi, et see olevat sotsiaaldemokraatidel õige koha peal – pidanuks presidenti sundima tööhõivereformi talle pakutud kujul tagasi lükkama.»

Hea haridus sünnib elukestvast uudishimust, mitte riiklikust sunnist

«Mul on võimatu uskuda, et midagi muutuks meie hariduses sisuliselt paremaks, kui käskida noortel kauem talumatuks muutunud koolipinki nühkida. Vaba maailm vajab vaba inimest ja lugupidamist ka noorte valikuvabaduse vastu. Mis õigustus on meil nõuda noorelt kolme aastat õpinguid saamaks müüjaks, kui tööandja suudab sama töökoha tagada pärast kahenädalast väljaõpet,» kirjutab Jaak Aaviksoo.

Kaadrid otsustavad endiselt kõik

«Tundub, et praegu käiakse Eesti koolis lihtsalt istumas. See õpetab valetamist ja varastamist enda arvelt. Koolis raisatakse oma aega,» kõlasid karmid sõnad Saku gümnaasiumis peetud haridusfoorumil.

Põltsamaa ametikool teelahkmel

Edukalt õpiraskustega noori õpetanud Põltsamaa ametikooli tulevik on tume. Peamise hädana tuuakse esile õpilaste vähesusest, mis teeb koolipidamise kalliks. Samal ajal peaaegu ei räägitagi sellest, et Põltsamaa ametikool on töötanud Eesti jaoks välja täiesti uut tüüpi kutsekooli, kus õpivad teiste kõrval ametit ka erivajadusega ja põhikoolist välja langenud noored.

Lasteaiaõpetajalt lasteaiaõpetajale

Õpetajate Lehe ajakirjanik Tiina Vapper kirjutab 26. novembril toimunud Keila lasteaedade konverentsist, mille eesmärk oli jagada teadmisi ja kogemusi ning õppida üksteiselt.

Kaardistamas teekonda Austraaliast kosmosesse

«Ülikool, kus õpib ligi 40 000 inimest 130 riigist, muudab tolerantsemaks. Mu suurim õppetund oligi teha koostööd eri rahvusest ja taustaga inimestega,» meenutab Aire Olesk magistriõpinguid Sydneys.

Läbi kolme Rootsi kooli

Kuigi olen käinud Rootsis kolmes koolis, on väga keeruline maalida ühtset portreed Rootsi koolist, sest õppeasutused on väga erinevad. Palju sõltub sellest, kas nad on erakoolid või mitte, aga ka asukohast, kirjutab Stockholmi rahvusvahelise kooli abiturient Emil Aron.

Pilguheit kloostrisse

Kui on mõni raamat, mis jõuluajaks päriselt sobib, võiks see olla «Minu Jeruusalemm», mis toob lähemale tänapäeval muidu kaugeks jääva Kristuse linna. Tegu ei ole lihtsalt hea ajastusega, raamatu autor on kristliku kultuuriloo magister, kes elab oma kahe lapsega siinsamas, meie keskel, ning teab, millest räägib. Tema film «Õlimäe õied», mis portreteerib Jeruusalemmas elavat eesti soost nunna, ema Kseniat, on pälvinud juba rahvusvahelisi auhindu. Raamat on filmitegemise ajal peetud päevik, mis kõneleb nii linnast kui ka inimestest, nii kloostrist kui ka kiusatustest, nii usust kui ka usunditest. Lisaks tuleb raamatuküljel juttu jõululuuletustest, lastekirjandusest ja Juhan Liivist Hispaanias.

Režissöör teeb sellise filmi, mida tahaks ka ise vaadata

Mihkel Ulki eelmisel nädalal kinodesse jõudnud noortefilm «Nullpunkt» kogus juba esimese kolme päevaga ligi 10 000 vaatajat. «Olen ka ise olnud koolis nii kiusaja kui ka kiusatav. Mida vanemaks sain, seda rohkem hakkasin probleemi teadvustama ja keskkoolis astusin juba kiusatavate kaitseks välja,» tunnistab režissöör intervjuus Õpetajate Lehele.

Olen näinud ka koolielu tumedamat poolt

«Elupildi» rubriigis meenutab «Nullpunkti» romaani autor Margus Karu oma koolipõlve ja avaldab, tänu millele ja kellele see raamat sündis.

Loovharidus Eesti moodi

Ühenduse Loovharidus liikmete eesmärk on toetada loovuspõhist õpet Eesti koolides. TLÜ kunstide instituudi dotsent Eda Heinla kirjutab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuses toimunud loovhariduse seminaridest.

Õpetajate Lehe vahel on Koolibri Uudised, mis tutvustab uusi õpikuid (sh digiõpikut), väärtkirjanduse sarja «Ajavaim» raamatuid. Lehes on juttu ka preemiatest, mida on saanud Koolibri raamatute autorid, tõlkijad, õppekomplektid jne.