Reedel Sirbis: solvumisest, vandenõudest, kirjandus vs. erakapital

Foto: Sirp

Reedel ilmuvas Sirbis on juttu: 

VALDUR MIKITA: Mikroetnos

Kord küsis bioloogist nobelist Peter Medawar oma kuulajatelt – mis on hüpotees? ja vastas sellele ise: hüpotees on kujutlusvõime hüpe tundmatusse.

Viimane kord, kui minu kujutlusvõime sooritas Eesti mainimisel vägeva hüppe, oli selle aasta suvel, kui ilmus Simon Anholti ja Robert Goversi koostatud «Hea riigi indeks». Hea riigi indeks näitab statistilistele andmetele tuginedes, kui palju panustab üks või teine riik kogu maailma hüvanguks. Eesti on 125 riigi hulgas tublil 34. kohal. Kuid ühes kategoorias on Eesti tulemus lausa hämmastav – see on kultuur. Eesti on maailmakultuuri panustamises 6. kohal. Kultuurilist panust arvestades kuulub Eesti selle mõõdiku järgi maailmakultuuri absoluutsesse tippu.

AGU UUDELEPP: Solvuda või mitte solvuda, selles on küsimus

Kummalisel kombel on parim praegu eesti keeles saada olev poliitilise kommunikatsiooni raamat hoopis spordivaldkonnast: Raul Rebase «Võimalik». Eriti olulised on kaks kohta: ühes räägitakse sportlase pakutavast tootest ja teises sihtrühmast. Kes pole lugenud, neile teadmiseks, et Gerd Kanteri pakutav toode oli kaasaelajate emotsioon sportlase võitudest ja sihtrühmaks keskealised naised. Paradoksaalsevõitu sihtrühm, tugitoolisportlaseks on ju mehed. Samal ajal geniaalne sihtrühm, sest just nemad kujundavad end ümbritsevate inimeste käitumist, sest oma poeg-väimees-mees võiksid ju olla kangelase väärilised. Võib ju küsida, mis see kõik poliitilisse kommunikatsiooni puutub. Puutub ikka. Keskealised naised on need, kes määravad nii enda kui ka oma mehe valijakäitumise ja järelikult tuleb just neile pakkuda õiget toodet.

PEARU KUUSK: Arhiveeritud agentide tagasitulek

Nõukogude okupatsiooniaja lõpp tõi kaasa suured muutused Eesti ajalookirjutuses, üksteise järel kadusid keelupitserid teemadelt ja arhiivimaterjalidelt, erilise tähelepanu alla tõusid kommunistlike kuritegude, vastupanuliikumise ja KGB tegevuse uurimine. Toona ilmunud ajalooraamatutest kujunes üheks tähelepanuväärsemaks just 18 aasta eest ilmunud Indrek Jürjo (1956–2009)  «Pagulus ja Nõukogude Eesti», mis tugines suuremas osas seni avaldamata arhiivimaterjalile ning sisaldas seetõttu hulgaliselt uut ja sageli ootamatut teavet. Nüüd on ilmunud muutmata kujul raamatu teine trükk.

JANEK KRAAVI post-sõnastik XXIII. Vandenõu

Anonüümseid netikommentaare lugedes võib eestlastest jääda mulje kui vandenõuteooriatele altist rahvast, kuid varjamisnarratiivi psühholoogiast, retoorikast või esteetikast ei ole kriitilises plaanis just palju kirjutatud. Siinsed märkmed ei käsitle vandenõude ajalugu ega püüa selgitada nende mõju mõne riigi poliitilisele arengule. Huvi keskmes on ennekõike nende protsesside või sündmuste metatasandi kirjeldamine romaanides ja filmis, sest 1) «kunstilise kuvandi» kaudu kinnistuvad mitmed vandenõu ja vandenõuteooriate kohta käivad  kokkuvõtlikud arusaamad (stereotüübid) ajastu vaimu väljendusena eriti jõuliselt, 2) kuna varjamise diskurss eeldab spetsiifilise vaatepunkti konstrueerimist, siis väljendub vandenõuteema käsitlemises ja analüüsis  üks postmodernse teglikkuse eriomane  kirjeldusstrateegia.

(:)kivisildnik: (:)kirjandus vs. erakapital

Me elame maailmas, mida rüvetab ja pilastab erakapital. Eesti globaalpovints on erakapitali ees lömitamises maailmameister: ehk on kultuurihuviline lugejagi märganud, et meil on pangad tulumaksust vabastatud, aga kehvikud ja pensionärid ei ole. Makse maksavad ka need 5-6 protsenti täiskohaga töötajatest, kes elavad absoluutses vaesuses.

Kui keegi arvab, et erakapital teeb vähemasti kultuurile, näiteks kirjandusele head, ehkki ta riigile on ainult risuks jalus, siis ta eksib. Erakapital teeb kirjandusele ainult niipalju head, kui ta kirjandusest eemale hoiab. Aga ta raibe ei hoia. Meil puudub avalik-õiguslik kirjastuskeskkond. Kirjastused on meil erakirjastused. Ja raamatud, niipalju kui neis kirjandust siis ka parasjagu on, need tulevad kirjastustest.

MIRKKA MAIKOLA: Kodanluse lustlik suusapuhkus

Mängufilm «Vääramatu jõud» («Turist», Rootsi 2014, 118 min), režissöör-stsenarist Ruben Östlund, operaator Fredrik Wenzel. Osades Johannes Kuhnke, Lisa Loven Kongsli jt. Linastub kinodes Sõprus ja Coca-Cola Plaza.

Rootsi standardperekond on Prantsuse Alpides puhkusel. Tore on suusatada perega üheskoos ja tukastada pärast sportimist mõnusa hotellitoa pehmes laias voodis.

Sel ajal kui pere naudib lõunaeinet võrratus terrassirestoranis, käib sealsamas suusanõlval lumekuhjumite õhkimine. Selgub aga, et laviin ei allugi kontrollile ja lumemass paiskub puupüsti täis terrassi suunas. Ähvardava lumelaviini lähenedes päästab instinktist juhitud perepea Tomas (Johannes Kuhnke) laste asemel oma iPhone’i ja iseenda. Puhkuse idüll on lõhutud, usaldus ja turvalisus kadunud ning peres paljastunud petis ja argpüks – mees, kes ei kaitsnud oma ohtu sattunud peret. Põhjamaise komöödia aines ongi olemas.

EKA 100 – EKA tudengid kooli tulevikust

Jüri Reinvere «Peer Gynt» meie kaasaja ooperiloomingu taustal

Vana armas «Uinuv kaunitar»

Krista Kodres ajalooartiklite kogumikust «Vana Tallinn»

Olev Remsu Supilinna-triloogia on nüüd valmis

Superkvartalid à la Kataloonia

Mõtteid tänavusest «Luulesõidust»

Lõppes Tallinna Tehnikakõrgkooli peahoone sisearhitektuuri võistlus

Soomlaste kodune Juhan Liiv

Teadmine, disain ja loomepõhine uurimistöö

Kriitilised loomauuringud

E-Sirbis loe ka Kalevi Aho ooperist «Frida ja Diego»

Jan Erik Holsti raamatust «Stork Flying Over Pinewood» ehk «Kurg lendab üle männimetsa» Balti- ja Põhjamaade filmikunsti seostest ja sidemetest aastatel 1989–2014.

Aljona Suržikova intervjuu Sergei Loznitsaga.  Sergei Loznitsa: «Mina olen koos Bruegeli ja Nietzschega.»

Dagmar Kase intervjuu Jonathan Hobiniga. Jonathan Hobin: «Füüsilisel objektil on pikem eluiga kui protestiaktsiooni või boikoteerimise mälupildil.»

ARVUSTAMISEL

Vahur Afanasjevi «kuidas peab elama»

Yxus Ensmbele’i «Siin rostrum!»

«Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas»

Helen Lepalaane Lied’ikava

Tartu Uue teatri «Liha luudel»

Kadri-Ann Sumera klaveriõhtu

«Jõulujazz»

Rein Veidemanni «Arkaadia öö»

EKA galerii avanäitus «Ava(tud) piirid»

Soome Rahvusteatri «Maaelu tulevik»