Ajakirjandus toonud taas avalikkuse ette omavalitsuste võlakoormuse teema – Postimees on kirjutanud kuuest omavalitsusest, mis «on kõrvuni võlgades», kaasa arvatud sellest, et «Viimsit ähvardab saneerimine.» Kas lugu on siis väga paha? Tänan küsimast, kuid Viimsi valla finantside tervis on heas korras.
Keelekasutus ja kujundid on vägevad, rõhutamaks veelgi ühe valitsusasutuse näpuviibutust kohalike omavalitsuste suhtes rahaasjade korraldamisel. «Saneerima» tähendab eesti keeles majandusliku seisundi parandamist. Huvitav, kuidas majandusliku seisundi parandamine saab kedagi ähvardada? See saab olla siiski puhas rõõm, eriti riigi abiga.
Omavalitsuste saneerimismenetlus peaks toimuma ministeeriumiametnike juhtimisel ja sekkumisel, kuid lähiaastatel me vallamajja töölaudu siiski juurde tuua ei kavatse – saame ise väga hästi hakkama. Ilmselt saavad ise hakkama ka teised n-ö musta nimekirja sattunud vallad-linnad, keda taas üht kujundlikku ajakirjanduslikku võrdlust kasutades rahandusministeerium ülekaalulisuse tõttu kaheks aastaks dieedile pani.
Ma peatuks põhiliselt Viimsil, mille olukorda ma kõige paremini tunnen. Samas kehtib järgnev jutt paljuski ka ülejäänud 215 Eesti omavalitsuse suhtes. Omavalitsuste dieedivajaduse jutte kuuleme paar korda aastas, samas huvitab avalikkust oluliselt vähem, et nii mõnigi vald või linn peaks hoopiski mõne kilo juurde võtma, et täita talle riigi poolt seadusega pandud kohustusi või areneda elukeskkonda oma elanikele soovitud suunas. Tihti on selleks laenuraha ainuke võimalus, mis samas loomulikult ei tähenda, et ennast tuleks lõhki laenata.
Hea on olla heas vormis!
Eesti majandus ja rahandus on heas seisus, kuulsime mitmeid-setmeid kordi eelmise rahandusministri Jürgen Ligi suust. See oli meile kõigile selge ja teada lausa unepealt.
Täpselt sama saan väita ka Viimsi valla kohta – meie rahaasjad on korras ja finantssuutlikkus hea. Viimsi pole paks ega õhuke, vaid hoopiski sportlik tüüp, omasuguste seas väga hea suutlikkus ning sooritusvõimega, muide täpselt nagu ka Jürgen Ligi. Sama kinnitab ka Geomedia iga-aastane KOV-võimekuse uuring, kus Viimsi vald on pidevalt omavalitsuste pingerea tipus.
Konkreetsemalt – Viimsi valla laenukoormus on praegu 84%, see näitaja on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud ning vastuvõetud valla 2015-2020 eelarvestrateegia kohaselt on aastaks 2018 viidud see praeguse seadusega lubatud piiridesse ehk alla 60%.
Oluline on aga märkida, et alates 2017. aastast hakkab omavalituste laenukoormuse osas kehtima piirmäär 100%. Ehk siis viimasega on riik lõpuks tulnud omavalitsustele vastu ja tegelikult osaliselt lõpetamas ammu kestnud jaanalinnumängu. Siiani pole omavalitsustele kompenseeritud üksikisiku tulumaksuosa vähendamist, kuid Eesti erinevais paigus on investeeringuid millegi eest vaja siiski teha. Selleks ongi laenuraha ärakasutamine.
Tõepoolest, suurema laenukoormusega paistavad eelkõige silma just kiiresti arenevad linnad-vallad, kuid samas on just nende laenuteenindamisevõime keskmisest parem või isegi väga hea. Kaasa arvatud Viimsil. Kõik valla laenukohustused on täidetud, ühtegi tähtaega ületanud võlgnevust krediidiasutustele pole. Vald on oma likviidsete varade mahtu kasvatanud aasta algusest pea viis korda, kahe miljoni euroni. Täpselt nii läheb ka eelarve täitmisega edasi – tulude laekumine ületab prognoosid.
Euroopa raha pole Eestile vaja?
Ilmselt vajaks üle kordamist ka see, mis üks omavalitsus laenu võtab. Eks ikka selleks, et täita seadusest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi kogukonna ees ehk piltlikult öeldes olla riigi käepikenduseks – seda seejuures tihti tasustamata, vabatahtliku töö korras. Me pole laenanud selleks, et lihtsalt laenata, vaid investeerinud uutesse lasteaedadesse ja koolidesse, selleks et tagada lastele lasteaia- ja koolikohad. Nii on valminud Viimsi keskkool, Karulaugu kool, Randvere kool ka Randvere lasteaed ja ausalt öeldes oleks vaja juba uut kooli.
Teine oluline investeeringuvaldkond haridusasutuste kõrval on valla vee- ja kanalisatsiooniprojektide rahastamine, mis on hädavajalik elanikele kaasaegse ja kvaliteetse teenuse pakkumiseks. Ma pole märganud, et Tallinna kesklinnas ministeeriumihoonetes keegi ämbriga vett veaks või veetorule rauaeraldusseadet paigaldaks. Miks peaks viimsilane seda tegema?
Tekkimas on veider, et mitte öelda absurdne olukord. Ühest küljest on rahandusministeerium ise avalikkuses hurjutanud, et omavalitsused kasutavad vähe Euroopa Liidu abirahasid. Teisalt aga lüüakse erineva suuruse, elanike arvu, geograafilise asukoha, haldussuutlikkuse ja finantseerimisvõimega omavalitsustele ühe lauaga, seades neile ette ühesugused laenupiirmäärad. Seetõttu on omavalitsustel raske kokku saada nõutavat omafinantseeringut ja struktuurifondide rahad jooksevad linnadest-valdadest mööda. Miks see hea on, on raske mõista. Samuti ei paku riik omavalitsustele ühtegi lahendust välja, takistades kunstlikult edumeelsemate piirkondade arengut. Mõnes kohas võib seda koguni suretamiseks nimetada.
Minge sinna, kus te saate oma kooli- ja lasteaiakoha?!
Kõige negatiivsema stsenaariumi käivitudes kaotaks Viimsi vald miljoneid eurosid, mis on hädavajalikud erinevate valdkondade investeeringuteks. See jutt, et ise olete koha peal võlakoorma liialt suureks ajanud, paraku juba eelpool mainitud põhjustel ei veena. Oleme saanud hästi hakkama.
Teoreetiliselt oleks mul võimalik kõikidele valda kolida soovivatele lastega peredele võimalik öelda, et koolikohta nad ei saa ja üldse võiksid nad hoopis Peipsi äärde või Lõuna-Eestisse elama suunduda. Loomulikult ma ei tee seda, kuna ühe omavalitsuse tugevuse tagavad ta elanikud. Me vajame iga pere, iga last. Me hoolime oma kodanikest väga. Nagu teevad seda kõik omavalitsused üle Eesti.
See tugevus erineb loomulikult exceli-Eesti fännide nägemusest. Võib-olla ei tasu väikest laenuvõtmist karta ka riigil endal, kui ta soovib oma kodanikele pakkuda tööd ja elamisväärset keskkonda Tallinnast kaugemalgi, eriti ääremaadel. Eesti on ikka palju suurem kui Toompea linnus, kus on küll hea vaade ülevalt alla, kuid seetõttu moonutatud pilt: all tundub kõik palju tühisem ja väiksem, kui ta tegelikult on.