/nginx/o/2008/07/01/53371t1hf8d7.jpg)
/nginx/o/2014/10/24/3457497t1h66dc.jpg)
Lühike tähelend
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimu jagamine erakondade vahel muutub Euroopas üha keerulisemaks. Tõsiasja, et uute populistlike parteide esiletõus raskendab enamusvalitsuste moodustamist, pidi nüüd tunnistama ka Stefan Löfven ja tema punaroheline vähemusvalitsus. Rootsi sotsiaaldemokraatide liider, kes septembri keskel tähistas koos erakonnakaaslastega valimisvõitu, ei suutnud sel nädalal parlamendis eelarvekavas kokku leppida.
«Teisel pool lauda ei ole kedagi. Läbirääkimiste pidamine on mõttetu,» nentis ta.
Aga juhtus hoopis nii, et koalitsiooni ja opositsiooni vahel kaalukeeleks olevad Rootsi Demokraadid ei toetanud eelarvet, hoides ülejäänud opositsiooni poole.
Valitsuskriisis vaevlev Rootsi liigub nüüd esimest korda pärast 1958. aastat erakorraliste üldvalimiste suunas, mis viiakse läbi 22. märtsil. Kas need viivad riigi ummikust välja, pole kindel. Teada on, et paremäärmuslikud Rootsi Demokraadid kavatsevad valimistest teha referendumi immigratsiooni küsimuses.