Andrus Karnau

FOTO: Pm

Kui lähtuda kolumnisarja teemast, siis riigimetsa majandamise keskusest (RMK) kirjutades peaks seda muutma. Kust tuleb raha? See oleks õige küsimus. Riigimetsast seda tuleb, väga palju, ja mida aasta edasi, seda rohkem.

Oktoobris võttis RMK nõukogu vastu ettevõtte eeloleva viie aasta arengukava. See käis suurema kärata. Mis seal ikka nii väga arutada? Raiume rohkem, teenime veel rohkem raha riigikassasse. Meelitame arvukamalt inimesi matkaradadele ja külastuskeskustesse. Kaitseme aina uusi ja uusi elupaiku. Kõike on rohkem ja paremini. Millegipärast pole aga kõik sugugi sellega rahul.

Üks Tartu Ülikooli teadlane otsustas pärast RMK uue arengukava läbilugemist, et lõpetab uurimisprojekti, mida ettevõte rahastas. Teadlane ei tahtnud, et tema nime meedias märgitakse, kuigi ta protestiavaldused on avalikes foorumeis kergesti leitavad. Looduskaitsjaid häirib, et RMK arengukavast vaatab vastu vaid metsamajandus. Muid väärtusi, liigirikkust ja elupaikade kaitset justkui polekski.

Kuna metsamajandamine on esiplaanil – nagu RMK juht Aigar Kallas tabavalt ütles, puud tuleb kiiremini kasvama panna –, siis on riigimetsa majandaja need eesmärgid, mis räägivad elupaikade kaitsest, keskkonnakaitsjate meelest väärt rohepesu silti. Viimane tähendab looduskaitset matkivat tegevust, mis peab looduse kurnamist avalikkuse ees vaid õigustama.

Puude kiiremini kasvama paneku meetodid on üsna ehmatavad. Esiteks tahab RMK hakata puutaimi kasvatama vaid geneetiliselt valitud materjalist. Mis tähendab seda, et 60–70 aasta pärast kasvavadki riigimetsas vaid valitud geneetilise materjaliga puud. Sirge ja veatu puu, mis trotsib kõiki haigusi. Teiseks tahab RMK kõik riigimetsad (90 protsenti) õigel ajal harvendada ja kolmandaks küpsenuna õigel ajal lagedaks raiuda. Mõistlikud majanduslikud eesmärgid.

Kui see kõik ka nii läheb, siis vaatavad Eesti metsade asemel meile vastu puupõllud. Viimane ei tähenda puude istutamist põllule, vaid korraliku metsakasvatustööga kujundatud metsa. See on selline korras mets, nagu üks teine RMK suhtes kriitiline teadlane ütleb. Korras mets, nagu park, kus pole võsa ega risu, ainult puit.

Sama viidatud teadlane ütleb Soome kohta, et see on Euroopa kõige metsavaesem riik. Puid kasvab palju, aga metsa ei ole. Hoogne harvendus- ja lageraie rikkuvat looduskeskkonna, alles jääb puupõld, mis annab kasumit, aga erinevatele metsataimedele, putukatele ja elukatele enam ei sobi. Soome teadlased protestisid intensiivse metsamajandamise vastu juba mitu aastat tagasi. Kümneid liike juba välja surnud ja sadu on suremisohus, sest puupõllul pole neile enam kohta.

Omaette teema on keskkonnaministeeriumi arusaam asjadest. Metsade raieküpsuse, harvendus- ja lageraide normid on aasta-aastalt leebemaks läinud. Ikka selleks, et saaks rohkem puitu. Kiiremini, ja soovitavalt peaksid ka puud sellest aru saama ja rutemini sirguma. Aga puu ei taha ju sirguda, või tahab, kui ta on õige geenikoodiga ja tal on piisavalt valgust, sest konkureerivad naabrid on ära raiutud.

RMK on peale metsamajandamise üllas asutus, mis säilitab loodusväärtusi. Loo alguses viidatud teadlane uurib lendoravaid metsaraiumisest teenitud raha eest. Samas torkab silma, et RMK nõukogus istuvad vaid poliitikud ja metsandusettevõtjad. RMK nõukogu esimehel on ilmselge huvide konflikt, sest on samal ajal ka metsatööstusfirmasid juhtiva organisatsiooni juht. Reformierakonna poliitikuid, kes kontrollivad keskkonnaministeeriumi ja selle kaudu RMKd, see ilmselt ei häiri.