/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2009/09/21/238426t1h0feb.jpg)
Lastele suunatud saated võetakse luubi alla
Juhtkiri: Tipi ja Täpi määrus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ühed kuulsamad, tsiteeritumad ja viimastel aastatel ka parodeeritumad lastelemmikud Tipp ja Täpp laulsid Uno Leiese telelavastuses rõõmsalt: «Täna sööme komme, homme sööme komme, komme sööme ülehomme!»
Peagi võib see pähe kulunud lauluke tele-eetris saada hoopis uue tähendusvarjundi. Kui kultuuriministeeriumis valminud meediateenuste seaduse eelnõu riigikogus vastu võetakse, siis kommilaulu vahest ära ei keelata – kui see just ei juhtu mõne eriti väiklase ametniku töömaile –, küll aga pannakse põlu alla selles esitatud põhimõte ehk kahjulike toitumisharjumuste reklaamimine, mille alla käib ju ka liigne magusasöömine.
On päris selge, et vahetult lastele suunatud meediat tuleb selle üha avarduvate võimaluste juures ka suurema tähelepanuga kontrollida. Viies Eesti audiovisuaalmeedia teenuste valdkonna regulatsiooni vastavusse Euroopa Liidu vastava direktiiviga, liigume ses osas sammu edasi.
Kuid olukorda ei paranda pelgalt karmide keeldude ja käskudega. Tunduvalt tulemuslikum oleks saavutada laiem ühiskondlik arusaam, et teatud piiride seadmine (näiteks soolaprotsent kartulikrõpsudes või suhkrusisaldus maiustustes, igasugu keemilistest värvidest jms kõnelemata) on tõepoolest vajalik ja kasulik. Seega tuleks juba praegu, kui eelnõu läbib ministeeriumide kooskõlastusringi, neid küsimusi ka avalikult ja põhjalikult asjatundjate osavõtul arutada.
Eelnõu soosib meedia eneseregulatsiooni ja põhimõtteliselt olekski selline tee parim. Kui aga meediaettevõtted ise lastesaadete ajal või lastesaadetes edastatavate kahjulike toitude ja jookide määratlemisega toime ei tule (mis eri suunitluste ja lähenemiste tõttu võib üsna kergesti juhtuda), antakse kultuuriministrile õigus vastav tegevusjuhend määrusega paika panna. Pole kahtlust, et selline jõuga peale surutud «Tipi ja Täpi määrus» tekitaks palju segadust ja arvatavasti ka vastuseisu. Ning siis võib tekkida kiusatus ühel või teisel viisil oma sõnumeid seadusest mööda hiilides adressaadini toimetada.
Täiesti omaette küsimus on muidugi, kuivõrd peaks ühiskond üldse tolereerima otseselt lastele suunatud reklaami. Teevad ju alaealiste eest otsuseid ikkagi täiskasvanud või vähemalt peaksid nad seda tegema.
Lastele suunatud audiovisuaalsete teenuste sisu reguleerimine moodustab tegelikult vaid ühe osa meediateenuste seaduse eelnõust. See dokument vääriks aga ka muudes nüanssides avalikkuse tähelepanu. Palju poleemikat tekitanud allikakaitseseaduse pretsedent peaks tegema ettevaatlikuks.