Ahto Lobjakas: kui pole teist jumalat

Ahto Lobjakas
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ahto Lobjakas.
Ahto Lobjakas. Foto: .

Mida arvata, kui teie naabruses lõõritaks muessin minaretivaljuhääldist «Ash-hadu allā ilāha illaha illa llāh» («Pole teist jumalust peale Jumala/Allahi»)? Eestis ei juhtu see ilmselt niipea, aga sisserännanutest moslemite eneseteostuse piiridest on õhtumail saamas üha teravam küsimus.


Teema pole praegu kusagil teravam kui USAs, kus islamiorganisatsioon The Cordoba Initiative taotleb luba mošee ja kultuurikeskuse ehitamiseks Manhattanil, kukesammu kaugusel al-Qaeda poolt 11. septembril 2001 põrmu paisatud World Trade Centeri kaksiktornide asukohast.

Poliitiku kohta harvaesineva julgusega sekkus nädalavahetusel debatti USA president Barack Obama. Ramadaani paastupäeva lõppu tähistanud õhtusöögil Valges Majas ütles Obama, et «moslemitel on sama õigus oma usukombeid täita nagu igal teisel» – sh ehitada palvekoht eramaale Manhattanil.

Tegemist on probleemiga, millega seisab silmitsi üha enam mittemoslemi ühiskondi. Moskvas andis linnavalitsus hiljuti loa kahe islamitähtpäeva avalikuks tähistamiseks kõige sinna juurde kuuluvaga. Londonis peetakse (siiski ilmselt mitteteostuvaid) plaane Euroopa suurima mošee ehitamiseks 2012. aasta olümpiastaadioni lähedusse. Šveits keelas rahvahääletusel minarettidega mošeede ehitamise. Hispaanias Granadas avati hiljuti esimene mošee pärast reconquista’t.

Granada minaretiga mošee kutsub usklikke igapäevasele viiele palvele väljuhääldite abil, nagu üha enam moslemite pühakodasid Euroopas. Silmahakkamisele lisaks hakkab islam üha enam kõrva. Kummardusena kohalike tavade suunas transleeritakse koidupalve kutset (värsiga «palvus on parem kui uni») siiski summutatult.

Kõik see kütab vältimatult kirgi. Siit tõstatub küsimus: mis meid häirib? Islamiusu väline külg ei puutu sisserändesse, integratsiooni või Iisraeli-Palestiina konflikti. Usku tunnistavad ka lojaalsed kodanikud. Anthony Burgessi «1985» stiilis antiutoopial islamiseerunud Londonist (koos Al-Dorchesteri ja Al-Klaridgesi hotelliga) ei ole realistlikku perspektiivi.

Vastuseks saab olla vaid «valge mehe koorma» ümberpööramine õhtumaistes peades. Oma kodus tuleb praktiseerida seda, mida väljas jutlustatakse. Ei ole absurdsemat loosungit kui «Mošee Manhattanile = sünagoog Mekasse». Obama järgi: seal, kus riik on usust lahutatud, on igal kodanikul õigus oma usule. Õhtumaa saab inimesi assimileerida vaid kodanikeks. Minarettidele ja muessinidele kehtivad samad normid, mis kirikutele ja kirikukelladele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles