Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri: leivaliidu üllatav avaldus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ka leib kallineb.
Ka leib kallineb. Foto: Silja Kaigu

Läinud nädalal üllatas leivaliit – Eesti suuremate leivatootjate katusorganisatsioon – avalikkust teadaandega, et lähiajal on oodata leiva, saia ja teiste pagaritoodete hindade 10–20-protsendist tõusu. Põhjuseks see, et leivatootjate kulud on elektri jm hindade tõusu tõttu suurenenud, kui nüüd aga kallineb ka teravili ja jahu, on hinnatõus paratamatu.


See avaldus on üllatav üsna mitmes mõttes. Tegu ei olnud ühe firma, vaid ettevõtteid ühendava organisatsiooni avaldusega, mis eeldab laialisaadetud avalduse sisus kokku leppimist. Kriminaalseadustiku kohaselt on aga igasugune ettevõtjate vahel sõlmitud hinnalepe kuritegu.

Avaldusele eelnenud leivaliidu koosolekul olid need teemad arutlusel ja nii need ilmselt avalduseks fikseeritigi. Samas, millest muust peaksid leivatöösturid – eriti masu ajal – kokku saades ikka rääkima, kui mitte sellest, et hinnad on tõusnud, kasumid vähenenud ja raske ots otsaga kokku tulla. Ja et ehk peaks ise ka hinda tõstma, sest kuidagi ei tule muidu omadega enam välja.

Kuid ehkki on tõsi, et kulude tõusust hoolimata pole majandussurutis lubanud hindu tõsta, sest palgad on maas ja tööpuudus on suur, on ots otsaga kokku tulemises pärast muretsemine siiski liialdus – vähemalt suuremad leivatöösturid on paaril viimasel aastal üsna korralikku kasumit näidanud. Lisaks, kui uskuda põllumeeste liidu seisukohta, on teravilja hind küll tõepoolest veidi tõusnud, kuid kindlasti mitte nii palju, et põhjendada kuni 20-protsendist leiva hinna tõusu. Seda enam, et selle aasta alguses teravilja hinnad hoopis langesid, kuid see ei tähendanud, et leiva hind alanenud oleks.

Kuid isegi kui leivatootjad kahjumi äärel kõiguks, ei tähendaks see, et konkurentsiamet niisuguse kartellikokkuleppe-maigulise avalduse peale reageerima ei peaks. Eile, kui majandusminister teatas, et igasugused konkureerivate ettevõtete katusorganisatsioonide säärased avaldused on lubamatud ja viitavad kartellile, võttis konkurentsiamet menetluse alustamise küll kaaluda, kuid korraldust selleks veel ei antud.

Pole ju oluline, kas põhjused on objektiivsed või subjektiivsed, põhjendatud või põhjendamatud – kui on kahtlus, et tegu oli lubamatu kokkuleppega, tuleb seda ka uurida.

Seda enam, et tegu pole ju kaubaga, mis läheks korda vaid väiksele grupile inimestele. Leiva kallinemine puudutab kõiki ning seetõttu tuleb kõigisse kokkulepetesse või kokkuleppekahtlustesse selle hinnaga mängimise kohta suhtuda väga suure tähelepanuga.

Tagasi üles