Reedel Õpetajate Lehes: lapsik valitsus, kurk kui kunstirelv, keelekümblus Kasahstanis

Õpetajate Leht 28. novembril 2014 Foto: Õpetajate Leht

Reedel saab Õpetajate Lehest lugeda:

Lapsed on ju sarnased, meie omad vaid veidi lärmakamad

Haridusportaal.ee konverentsil peetud vestlusring vene koolide teemal kulges tasakaalukalt ja koosmeeles, ehkki sotsiaaldemokraatide ridades riigikokku kandideeriv ajakirjanik Andrei Hvostov õli tulle valada proovis. Ta soovitas vene koolid rahule jätta, loobuda nõudest õpetada gümnaasiumis 60 protsenti aineist eesti keeles ja anda igale koolile valikuvõimalus. Konverentsist kirjutab Õpetajate Lehe ajakirjanik Sirje Pärismaa.

Sotsiaalne õiglus enampakkumisele

Kui Eesti riik töötab suuresti vähempakkumise põhimõttel, siis erakonnad üritavad valimiste eel pildile saada avaliku enampakkumisega. Pakutakse maksuvabastusi ja praegusest madalamat maksukoormust, miinimumpalga ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, tõdeb Õpetajate Lehe ajakirjanik Karl Kello.

On lapsik või näib lapsik

Kaarel Tarand: «Publik ei tunne ministrite enamikku inimestena, kellel on olnud elu, karjäär ja saavutused enne poliitikasse tulekut. Esmakordselt me vabadusajal pole valitsusel kõneisikuna kasutada kedagi, kelle kohta võiks öelda «vanem riigimees».»

Sõda ja rahu

Jürgen Rooste: «Siin, Venemaa külje all, oleks ainus mõistlik ideaalne riik Venemaa vastand. Anti-Putiaania.»

Avatud õpimaastik annab tiivad

Tartu Hansa kooli ühte tiiba luuakse järgmiseks sügiseks avatud õpimaastik, kus tark ja läbimõeldud ruumidisain peaks rikastama õppemeetodite valikut ja suurendama laste õpihuvi.

Kolm näidet, kuidas saab teadust koolis põnevaks muuta

20. novembril otsiti Tallinnas konverentsil «TEADUS? Läheb tarvis. Päriselt!» võimalusi tuua teadust õpilasele lähemale. Konverentsi teemad olid Tartu ülikooli teaduskooli roll tulevikutalentide kasvatamisel, teadusega seotud erialade tutvustamine karjäärinõustamisel, gümnaasiumiõpilase loodusteadusliku kirjaoskuse arendamine jt.

261 võrgustikuseminari: kellele ja miks?

Võrgustikuseminarid on kutseõpetajatele hädavajalikud otsese info saamiseks kolleegidelt teistest koolidest, tööandjatelt, erialaliitudelt, kirjutab Innove kommunikatsioonispetsialist Liina Liiv.

Uurimuslik õpe – õpilane noore teadlase rollis

Tartu Hansa kooli loodusainete õpetaja-metoodik ning Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna haridusteaduste instituudi haridusteadustehnoloogia keskuse nooremteadur Mario Mäeots tutvustab oma doktoritööd uurimuslikust õppest.

Mängiv inimene. Kaheksa visiooni lastele mõeldud ruumist

Õpetajate Lehe ajakirjanik Tiina Vapper kirjutab tänavusest arhitektide liidu aastanäitusest, mis keskendus lasteaia arhitektuurile. Näituse kuraatorite, arhitektuuribüroo b210 arhitektide Kadri Klementi ja Karin Tõugu sõnul sai näitus algtõuke moodulrühmade loomisest lasteaedade juurde, kuid kasvas sealt edasi üldisemate küsimusteni: milline peab olema lasteaed ja lastele loodud keskkond üldse ning kuidas saab ruum olla hariduse ning kasvatuse vahend? Sel teemal lõid oma visiooni seitse arhitektuuribürood ja üks maastikuarhitektuuribüroo. Lennukad visioonid ei tähenda alati midagi teostamatut, kinnitasid kuraatorid, kelle sõnul selgus ka vestlusest lasteaiatöötajatega, et kõik pakutud ideed on kasutatavad. Näituse peamine kasutegur oli, et see näitas võimaluste mitmekesisust ja lõi hea põhja edasiseks diskussiooniks lastele disainitud keskkonna üle.

Kuidas me keelekümblusega Kasahstani nakatasime

Kui keeleõppe lahendusi otsivad kasahhid 2012. aasta märtsis Eestisse jõudsid, said nad aru, et meie keelekümblus on just see, mida nad vajavad. Edasi läks kõik väga kiiresti. Meil kulus keelekümbluse rakendamise mõttest (aastal 1998) selle elluviimiseni kaks aastat, kasahhid avasid esimese kümblejate rühma juba kuus kuud pärast Eestis käiku. Vahepealse poole aasta sisse jäi Eesti asjatundjate esimene koolitusvisiit Kasahstani, millest praegugi õhinal pajatatakse.

Ajalooliste aarete lummuses

Raamatuküljel kirjutab Mari Klein Rein Veidemanni vastsest novellikogust «Arkaadia öö» ning Henrik Ibseni näidendiraamatust «Brand».

Nõo reaalhariduse esimene poolsajand

Nõo reaalgümnaasiumi uus aadress on nüüdsest Kalju Aigro tänav 5. Nimemuutusega tunnustas kool oma legendaarset direktorit, kelle eestvõttel pandi 1964. aastal alus reaalainete süvaõppele. 1965. aastal saabus Tartu ülikoolist Nõo keskkooli elektronarvuti Ural-1 ja alustati esimesena suures liidus arvutiõpet.

Kust te teadsite, et lapsed just nii mängivad?

Lugu sellest, kuidas väikeste laste emad teevad lastele tantsulavastusi. Tükid tulevad ikka oma laste järgi, nõnda, kuidas marakratid sirguvad. Nad kuuluvad Zuga ühendatud tantsijate truppi. On ühed vähestest, kes täidavad Eestis laste ja noorte tantsulavastuste nišši. Nende töid on pärjatud paljude auhindadega, sealhulgas Salme Reegi nimelise lastelavastuse preemiaga ning Eesti teatri aastaauhindadega tantsuetenduste kategoorias. Koreograaf ja liikumisõpetaja Tiina Mölder kuulub Zuga ühendatud tantsijate ridadesse alates selle loomisest 1999. aastal.

Kurk kui kunstirelv

«Olin kolmeaastane, kui arstid mind mingite kahtlustuste ajel Pärnust Valgamaale Taheva lastesanatooriumi saatsid,» kirjutab Marko Matvere «Elupildi» rubriigis. Mida ta sanatooriumis vanemate toodud kurgiga tegi, selgub lehte lugedes.

Kommunism kui poliitiline religioon

TLÜ juhtivteaduri Jaak Valge trükisoe raamat «Punased I» käsitleb kommunismi kui poliitilist religiooni Eesti näitel. Jutt käib kolmest marksistlikust intellektuaalist (Vares-Barbarus, Semper, Andresen), kelle sekka trügis jõuliselt peaaegu võrdse tegelasena Viktor Kingissepp. Raamat pakub kindlasti huvi nii ajaloo-ühiskonna kui ka kirjanduse õpetajatele.