/nginx/o/2014/11/25/3553355t1h6f26.png)
Organiseeritud kerjamine ei ole almuse palumine, vaid pettus kergeusklikelt raha väljameelitamiseks ning see tuleks keelata, kirjutab IRL Noorte Tallinna klubi esimees Eleri Rattasepp.
Eleri Rattasepp: organiseeritud kerjamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas on juba mõni aasta inimeste vahel levinud mure, millega pole osatud justkui midagi ette võtta - Tallinna tänavatel toimub organiseeritud kerjamine.
Ka minule on see silma jäänud. Tegin oma mure kohta Facebooki postituse, et näha, mida sõbrad-tuttavad asjast arvavad. Lühikese ajaga on avaldatud korduvalt arvamust ning postitust on jagatud üle 1000 korra. See näitab, et probleem läheb korda veel paljudele peale minu.
Organiseeritud kerjamisega tegelevad võõralt maalt Eestisse tulnud inimesed ja üldjuhul on nad kerjama saadetud koos koeraga või teesklevad vigastatud inimest. Tavaliselt viibib kerjusest mitte kaugel ka teine isik, üldjuhul meessoost, kes kerjatud raha ära korjab.
Kerjuseid on linnaühiskonnas olnud alates esimeste linnade tekkimisest või varemgi, aga organiseeritud kerjamine on midagi muud ja uut. Tegemist ei ole almuse palumisega, vaid pettusega kergeusklikelt raha väljameelitamiseks. Olen seisukohal, et inimesi organiseeritud kerjamisele sundimisega riivatakse ka kerjajate inimõigusi.
Konsulteerisin probleemi osas Tallinna munitsipaalpolitseiga ja kuna kerjatakse tihti koertega, siis ka Eesti Loomakaitse Seltsiga. Mõlemal juhul sain vastuseks, et teha pole midagi, sest kerjamine pole keelatud tegevus. Mupo kinnitas ka, et kontrollivad koeri pea igal nädalal ja koerad on terved, kiibitud ega pole uimastatud. Ühesõnaga, et nemad midagi teha ei saa.
Probleem pole aga sellega kadunud, sest märkamata jääb see osa, kus meiega manipuleeritakse. Hea küll, täiskasvanud inimene langetab ise otsused, kuid koolilapsed, kes on mõjutatavad, kannatavad selle manipulatsiooni all, andes on viimsegi tasuraha «kutsule». Teisalt riivab see lihtsalt silma ning tekitab paljudes lastes hirmu.
Mis on lahendus? Lahenduseks oleks inimõiguste kaitseks keelata inimeste kerjama sundimine – organiseeritud kerjamine. Kerjamist üleüldse ära keelata ilmselt ei ole mõistlik ja ei saagi, sest siis oleks tegemist inimõiguste riivega ning kui inimene soovib almusi paluda, on see tema enda vaba valik. Organiseeritud kerjamises on aga vaba valikut vähe.
Organiseeritud kerjamise keelamine tuleks kõne alla riigi või ka linna tasemel. Tallinnal on olemas ka sobiv institutsioon - mupo, kellele saaks organiseeritud kerjamise ohjamise eest vastutuse panna.