Jürgen Tamme: Putini pühkiv puus

Jürgen Tamme Foto: Andres Haabu / Postimees

«Ei, ta pole laps!» ütles prantsuse publitsist Marek Halter vastuseks poliitikakommentaator Alexandre Adlerile, kes võrdles G20 tippkohtumiselt kiiruga lahkunud Vene riigipead üliemotsionaalse lapsega. «Ta on keegi, kes mõtleb,» selgitas Halter, «ta pole malemängija nagu teised liidrid, ta on judoka! See tähendab, et ta on harjunud hakkama saama palju tugevamate inimestega ja kasutama nende mahapanemiseks nende enda jõudu.»

Halter on üks vähestest lääne ajakirjanikest, kes on usutlenud Putinit ning nimetab Vladimir Vladimirovitši oma sõbraks. Mündi teiselt küljelt tasub märkida, et intervjuu toimus Kremli tingimustel ja ettekirjutuste järgi, ning sellel, et Halter saab Putinit nimetada sõbraks, on oma hind – ta peab kaitsma Kremli peremehe poliitikat. Näiteks tuleks Mistralide tehing Halteri väitel lõpule viia, sest me elame kapitalistlikus süsteemis, mida iseloomustavad tema sõnul – just selles järjekorras – pakkumine ja nõudlus.

Mõistagi sõltub kõik sellest, läbi millise objektiivi, millises perspektiivis ja millises raamistikus keegi maailma vaatleb ning sündmusi mõistab. Küll aga viitas Halter millelegi, mis on meie naaberriigi presidendile sügavalt omane. Lühidalt võiks selle kokku võtta Putini judotreeneri sõnadega: «Vastast tuleb esimesena rünnata ja ta maha paisata, et ta ära hirmutada ning sundida ta tunnistama sinu üleolekut!»

Putin alustas judoga ajal, mil seda nõukogulike väärtustega vastuolus spordiala nimetati ametlikult samboks. Meistersportlane sai temast ülikoolis, kus ta õppis rahvusvahelist õigust, mille rikkumises Putin ja lääneriigid praegu üksteist süüdistavad. Aastatega sai tudengist Kremli peremees, kuid harai goshi – võte, mille käigus visatakse tasakaalu kaotanud vastane kiire nn pühkiva heitega üle oma puusa – on jäänud Putini meelisheiteks.

Võib vaielda, kas Vene riigipea mõtleb kui sambomaadleja või judoka. Arvestades, et polkovnikust Putin on saanud nõukoguliku militaarkasvatuse ning judos keelatud valuvõtteid lubav sambo kuulub tänaseni Vene eri- ja dessantväelaste väljaõppesse, võib teha järelduse, mis ei pretendeeri lõplikule tõele. Olgu kuidas on, kuid oma treeneri õpetussõnadest lähtub Vene riigipea ka rahvusvahelisel areenil. Näiteks on «jaga ja valitse» põhimõttest lähtuv Putin teinud kõik, et Euroopa Liidu välis-, julgeoleku- ja energiapoliitika poleks ühtne.

Kui inimene on harjunud mõtlema teatud viisil, võib isegi väike kõrvalekalle tavapärasest mõttekäigust valulikuks osutuda. On selge, et Putin pole valmis muutuma, kuigi lääneriigid ja ka osa tema kaasmaalasi seda sooviks. Nagu näitas G20 tippkohtumine, on Vene riigipea kaitseasendis. Olukorras, kus Putini sõnul ümbritsevad teda ainult vaenlased, aitavad teda enda arvates vaid jõud, kavalus ja treeneri õpetussõnad.