Raido Orumets

FOTO: Erakogu

Infoturbe valdkonnas töötav Raido Orumets kirjutab Postimehe arvamusportaalis küberkuritegevusest ja internetis varitsevatest ohtudest ning meie käitumine internetis ja tänaval.

Kuritegevus on kahjuks jätkuvalt meie igapäevase elu osa. Kuuleme tihti uudistest järjekordsest röövimisest, vargusest või mõnest sooritatud majanduskuritööst. See on paratamatu, et meie seas elavad ka halbade kavatsustega isikud, kelle igapäevaseks tegevuseks ongi uute, järjekordsete kuritööde ettevõtmine. Nad käivad meiega samadel tänavatel, elavad samades linnades. Ometi läheb meil hästi. Me käime tööl, asutame ettevõtteid, kasvatame lapsi, tunneme ennast hästi.

Põhjus on lihtne. Me kasutame ettevaatusabinõusid. Me oleme hästi teadlikud tänavatel varitsevatest ohtudest. Me lukustame kortereid, maju, autosid, me kasutame signalisatsioone, valvekaameraid ning mitmeid muid turvameetmeid. Mistahes tegevust ette võttes mõtleme oma ja oma pere turvalisusele.

Niisamuti kontrollime oma käitumist. Me oleme teadlikud, milline käitumine on sobilik, milline mitte. Meile läheb korda meie maine, kuidas meisse suhtutakse. See on oluline ülikooli kandideerimisel, töökoha leidmisel aga ka pere loomisel.

Märkimisväärse osa oma ajast viibivad paljud inimesed virtuaalses maailmas. Nad ei ole tänaval – nad on internetis. Maailmas, kus puuduvad riigipiirid. Maailmas, mis on tänapäevaks muutunud reaalse maailma peegelduseks. See tähendab, et pea kõike, mida on võimalik korda saata tänaval on võimalik teha ka internetis. Niisamuti liiguvad seal ringi kurjategijad, kelle igapäevaseks tegevuseks on uute, järjekordsete küberkuritööde välja mõtlemine ning ettevõtmine. Ometi me armastame internetti, me veedame seal suure osa oma ajast. Väljendame oma mõtteid, suhtleme teistega, lahutame meelt, teeme sisseoste. Kui me oleme tänaval, siis meid ohustavad kurjategijad, kes viibivad meile füüsiliselt lähedal. Nad elavad siin, meiega koos. Internetis see nii ei ole. Kurjategijad võivad viibida füüsiliselt ka teisel pool maailma ning oht meie suhtes sellest ei vähene.

Milliseid ettevaatusabinõusid me kasutame viibides selles peegeldatud maailmas? Kas on üldse võimalik teada neid kümneid miljoneid ohtude variatsioone, mis meid internetis olles varitsevad? Miks peaks ennast üldse kaitsma kui füüsiliselt ju oht puudub?

Küberkuritegevus areneb kiiresti. Tehnoloogia areng annab kurjategijatele üha rohkem võimalusi leida uusi ohvreid ning töötada välja uusi viise, kuidas varastada meie andmeid, üle võtta meie seadmeid või ära kasutada meie e-identiteeti.  Kõik seadmed – arvutid, telefonid, tahvelarvutid, televiisorid, kellad, prillid, aga ka turvakaamerad, külmkapid, mikrolaineahjud, lillepotid, jne… on lähitulevikus ühendatud Internetiga.

Tänapäeval näitavad trendid, et rünnatakse eelkõige nõrgemaid – neid, kellel puuduvad igasugused kaitsemeetmed ja ka neid, kelle kaitsemeetmed on nõrgemad kui teistel. Tihti on sihtmärkideks meie seadmed. Kaitsemeetmete puudumisel on lihtne kurjategijatel saada kontroll meie käsutuses olevate seadmete üle ning panna need seadmed tegutsema meie teadmata kurjategijate huvides. Näiteks kaevandama virtuaalraha või ründama kurjategijate poolt etteantud sihtmärke. Sihtmärkideks võivad olla nii valitsusasutuste veebilehed või mistahes kriitilise tähtsusega Internetiteenused.

Äärmiselt oluline on endale neid ohte teadvustada. Kasutada ettevaatusabinõusid, milleks on eelkõige turvalised ning kordumatud kasutajaparoolid, töökorras viirusetõrjetarkvara ning turvauuendustega paigatud arvutiprogrammid.

E-identiteet on lihtsalt lahti seletatuna meie isik virtuaalses maailmas. Nii nagu seda tunnevad ja teavad erinevad otsingumootorid. Igaüks meist saab Internetis iseendaga lihtsasti tutvuda – tippides oma nime otsingumootori aknasse. Proovida võib otsida ka oma aliast, telefoninumbrit, meiliaadressi, isikukoodi või autonumbrit. Kõikidest saadud tulemustest moodustub meie e-identiteet, mis on avalik kõigile ning mida ei ole võimalik muuta. Internetist on äärmiselt keeruline asju kustutada kuna me ei suuda kunagi leida kõiki võimalike asukohti kuhu meie poolt sisestatud informatsioon on kopeeritud.

Meie virtuaalne identiteet mõjutab olulisel määral meie käekäiku reaalses maailmas. See mõjutab meid koolidesse kandideerimisel, töökoha leidmisel, äripartnerite ja sõpradega suhete loomisel ja nende hoidmisel.

Igal meie poolt kasutataval seadmel, mis on ühendatud internetti, on olemas unikaalne aadress, mille järgi on võimalik tuvastada selle seadme füüsiline asukoht ning seeläbi meie isik. See tähendab, et internetis puudub anonüümsus. Oluline on seda teada ning sellega arvestada.

Kas me teame täna, millest räägib meie e-identiteet, millest räägivad meie laste e-identiteedid? Kas me oleme sellega rahul, kas see on meile kasulik või tulemused hoopis kahjustavad meie head käekäiku? Need on küsimused, millele tuleb hakata üha enam tähelepanu pöörama.