Mait Nilson: väärtustloov riik

Mait Nilson Foto: Erakogu

Enne valimisi on laual palju väärikaid ettepanekuid maksureformideks, mis peaksid viima ettevõtluse Eestis järgmisesse arengujärku. Järjest rohkem süvenenud tunne, et riigile on vaja teha enne maksureformi veel üks reform. See on lisandväärtuse mõtteviisi reform, kirjutab ettevõtja Mait Nilson.

Suures euroliiduga liitumise tuhinas oli Eesti ülim ülesanne ühtlustada õigus- ja majanduskeskkond Euroopa omaga. Kui sa oled klubi ukse taga, pead sissesaamiseks etiketiõpiku pähe õppima, lipsu ette siduma ja käsi õpikul truudust vanduma.

Samas ei ole etiketiõpikuga tüüp klubis enam mingi mõnus seltsiline. Liiga teeb selline klubiliige kõige rohkem iseendale. On ju tema see, kes oma vabadusi ja võimalusi vabatahtlikult piirab. Ning lisaks sellele, kuna äsjasel klubiliikmel oli palju abilisi, kes kõik said õpiku tõlgendamise ja kirjutamise meistriklassi, hakkasid nad ka isekeskis kirjutama üksteisele uusi reegleid, et veel reguleerimata asjad saaksid reguleeritud. Nii on tekkinud võimekas «esteuro» ametnikkond, kes loob seadusi kui ka parlament, kes neid valitsuse toetajana masshääletusel heaks kiidab.

Reeglitemaial riigil on kõrvalmõju ka ettevõtlusele. Selle kõrvalmõju nimi on tühi töö ja vaimu närimine. See on opositsioonis lisandväärtuse loomisega. Kui sa oled ettevõtja, siis lisandväärtus on lihtsustatult sinu oskus sisenditest kallim väljund luua. Ükskõik kui vahvaid regulatsioone riik ka välja ei mõtle, siis nendega lisandväärtust ei loo. Toimub hoopis vastupidine. Ettevõtja veedab õhtu mitte toodet arendades või müügitööd tehes, vaid sõidupäevikut täites ja igat arvet maksuametile eraldi deklareerides. See on jäämäe veepealne osa, sest sektoripõhiselt on meil omaks võetud kõik suurte Euroopa riikide suurtootjate huve kaitsvad regulatsioonid. Tesla auto loomine Eestis oleks väga keeruline ülesanne.

Michael Porteri järgi ei ole regulatsioonid konkurentsivõimele ilmtingimata kahjulikud. Tugevalt reguleeritud keskkonnas tegutsev ettevõtja on võimeline konkureerima sarnastel eksporditurgudel. Paraku on see maja teine korrus. Maja vundament on see, et ettevõtlus on au sees ja ettevõtja tunnetab seda. Täna ei kuulu riigiga suhtlemine väärtust loova tegevuse hulka. Võib ju väita, et kusagil ei kuulu. Kuid mis see siis on, takistus või võimalus? Mõelge, kuidas vastaks samale küsimusele ettevõtja ja kuidas ametnik.

Liigse reguleerimise juurde kuulub Eestis majanduspoliitika, mis räägib kõrgema lisandväärtuse loomisest ettevõtetes. Täna toetab selline poliitika ainult väärtusahela kõige madalama lisaväärtusega lõiku (tootmine). Ja hoolimata sellest, kui palju riik ka tootmist ei toetaks, on alati Euroopa südames tegutseval ettevõtjal kõik vajalikud komponendid ja allhanke võimalused mitmeid kordi kiiremini ning lähemalt kättesaadavad. Tootmist ja tootearendust võib ju toetada, kuid ilmselt on Euroopa südame füüsiline dubleerimine Eestisse ülejõukäiv ettevõtmine.

Uuel viisil mõeldes ei pea kõik kohal olema. Selle asemel tuleks vähendada konkurentsivõime erinevust Euroopaga parema kättesaadavuse kaudu. Näiteks arendada Eesti Posti oma suurte pakikastide kõrval välismaaga 100% töökindlat postiühendust looma, kus lennupostiga paki saatmise aeg Euroopasse ei kõigu juhuslikus vahemikus 3-30 päeva, nagu see on täna. Või hoopis arendada lennuühendust, sealjuures odavat, tihedat ja kiiret, et saaks hommikul Amsterdami messile sõita ja õhtul tagasi. Ehk võtaks see lennuk mõne postikoti ka kaasa. 

Majanduspoliitikas võiks alustada klientide südamest ja toetada jaekaubandust ning teenindust. Just nimelt jaekaubandust, sest internetipoodides on väga tavaline, et eksportkäive ületab siseturu käivet kordades. On ju kliendi südame võitmine ja usalduse omamine tänapäeval üks kõige suurema väärtusloomega majandustegevusi.  Ning ehk ei pea siis iga järgmine Amazonis kaupa müüv Eesti ettevõtja lugema kliendi ausat tagasisidet: «Väga super teenus. Ma ei märganud et see tuleb Eestist. Arvestades kõike mida nende kohta kirjutatakse olin ma väga üllatunud selle hea kauba üle».

Kõrget lisandväärtust ei saa luua sellest rääkides. Kõrget lisandväärtust on väga keeruline luua ka seda läbi surudes või raha jagades. Seda on võimalik kohale meelidata läbi klientide, läbi jaemüügi ja läbi turismi. Seda on võimalik riiklikult turundada Iirmaa, Singapuri, Luksemburgi ja Šveitsi näidetel või hoopis täitsa uuel viisil läbi e-kodaniku.

Reeglitest sõltuvusse sattunud riik ei ole siiski lootusetu. Ka viimasel ajal on häid näiteid seaduste lihtsustamisest. Ilmselt saab sõltlane oma sõltuvusest aru ja on valmis muutuma. Nii nagu sõltuvusse sattunud kodaniku ravi peaks ka sõltuvusse sattunud riigi ravi olema lihtne. Tuleb välja pakkuda kolmepunktiline raviprogramm.

E.L.U. väärtuste programm:

1. ELAMUS. Ettevõtja iga kontakt riigiga annab positiivse elamuse ja soovi oma ettevõtet uutele võitudele viia. Riigiga suhtlemine loob väärtust ja riik aitab ettevõtete väärtusloomele kaasa. Alustada võib muidugi tühja töö lõpetamisest, lihtsa maksuarvestuse veelgi lihtsamaks tegemisest ja teistest silmaga nähtavatest asjadest. Järgmine samm võiks olla juba riiklik ettevõtlusega sidus väärtusloome alustades haridusest ja lõpetades tule külasta Eestit programmidega.

2. LÕIMUMINE. Eesti ettevõtjal on sama lihtne leida partnereid ja teha koostööd eri riikides ja eri rahvuste vahel, kui oleks see Eestis eestlastega. Kui lennuühendust ei jaksa tagada, siis võib ju proovikiviks teha sidusat teksti tõlkiva ja kõigile vaba online eesti-saksa tõlkemasina (ja ka läti, leedu, soome, rootsi jne). Postisüsteemi kuulutamine riiklikult prioriteetseks ning ka välismaaga suhetes tegelikult toimivaks on samuti jõukohane eesmärk. Suuremalt mõeldes jõuab edasi ka teedeehituse ja raudteeni.

3. USALDUS. Kogu maailma kliendid usaldavad Eesti kaupmehi, Eesti tooteid ja Eesti riiki. Klient ja tema tahe kallist hinda maksta on see, kellest lõpuks sõltub ka Eestis ametniku rahakoti sisu. Eesti klientide vähesuse korral on see välisklient. Teeme siis korralikult oma e-kodanikku ja toetame eksporti suunatud jaekaubandust, võitleme mainet rikkuvate petturitega tõhusalt, naeratame turistidele ja vähendame välismaalasi kiusavat bürokraatiat. Oleme oma poliitilistes avaldustes inimeste suhtes sõbralikud, mõistes hukka ainult halbu tegusid, mitte rahvuseid. Loome usalduse sillad igal võimalusel. Mööda usaldust tuleb ka väärtus meie juurde. Kui leidub palju kliente kes on Eesti toodete ja teenuste eest valmis kõrget hinda maksma, areneb ka kõrge lisaväärtusega tootmine ja teenindus.

Väärtuste kaudu juhtimisel on väärtused aluspõhi, mis aitavad kõigil organisatsiooni liikmetel langetada sidusaid otsuseid. Strateegia, eesmärgid ja plaanid tulevad kõik alles järgmises faasis. Nii on tegevuskava osas vabadus seda võimalustega arvestades koostada. Peaasi et see väärtustele vastab.

Tegevusprogrammi koostamine on ühelt poolt lihtne. Lihtne selles osas mis puudutab takistuste kõrvaldamist ja tühjast tööst lahtisaamist. Kuid väärtust loovat riiki nii ei teki – tekib ettevõtjale ebaoluline riik, mis väärtuseloomet ei takista. Väärtusloov riik tekib siis, kui riik hakkab mõtlema nagu ettevõtja ja otsima võimalusi administratiivsete protsesside uuel viisil tegemiseks, mis senise ühiskondliku protsessi muudab uudsel viisil kasulikuks nii teostamise lihtsuse kui läbiviimisest saadava tulemuse osas.

Oma südames ma usun, et me oleme pööramiseks valmis. Muidugi kinnitavad valimised, et vanaviisi on hea, aga uskuma peab. Uskuge teiegi!