Reedel Õpetajate Lehes: tulevased täppisteaduse superstaarid, väljas andekate eest, lapse kuju Eesti filmis

Õpetajate Leht 21. novembril 2014 Foto: Õpetajate Leht

Reedel ilmuvast Õpetajate Lehest saab lugeda: 

Tulevased täppisteaduste superstaarid tegid Viljandis teatrit

«Mitte evakueeruda! Tegemist on ebaõnnestunud keemiakatsega,» kaikus eelmisel reedel teade üle Viljandi gümnaasiumi, kui oli käivitunud tuletõrjealarm ja õpilased klassidest välja jooksid. Esimene koolide teadusteatrite festival oli jõudnud poole peale. Viljandi gümnaasiumi õpetaja Ave Vitsuti sõnul on teadusteater tänapäevane õppevorm.

Havi käsul, Taavi soovil

Kaarel Tarand: «Pärast silmapiiril olevat rahvastikutipu hetke, mil inimliigi arvukus enam ei kasva, muutuvad tähendusetuks kõik muud «ressursitipud» ja maltsaks Malthus. Kasvust rääkijad ihalevad ja mõõdavad valet asja. Rooli juurest peab eemal hoidma igaühe, kes seda ei taipa.»

Tere, tähelaps!

Meie ei teadnud 80. aastatel, et lapsevanemate ja kooli koostöö on innovatsioon, vaid lihtsalt tegime koostööd, kirjutab Mare Rossmann.

Tagurpidi-Ants Eesti alushariduses

Riigikogu liige Mailis Reps: «Lugedes paralleelselt koolieelsete lasteasutuste seadust ja riigieelarvet, tekib tunne, et Ants on jälle rajalt kõrvale astunud. Näib, et alushariduse poliitika kujundamisel on esmalt otsustatud särk selga tõmmata ja alles hiljem süveneda, kas õmblused ka õigele poole said. Riigikogus võeti äsja vastu palju küsitavusi tekitanud ja senini tekitav koolieelsete lasteasutuste seadus. Samal ajal käib aktiivne järgmise aasta riigieelarve menetlemine. Alushariduse puhul kisub asi kiiva kohas, kus riigieelarve seletuskirjast on võimalik lugeda, et järgmisel aastal on plaanis koostada alushariduse arengukontseptsioon (!). Ehk siis esmalt muudame seadust ja alles siis hakkame mõtlema, mispidi või kuhu me üldse sammuda soovime?»

Rikka miljonäri kõrge pilvelõhkuja

Priit Põhjala kirjutab «Keelekaste» rubriigis pleonasmidest.

Kaasav kool: õpetaja vajab koolitust ja laps abiõpetajat

Õpetaja vajab kaasava hariduse elluviimiseks koolitust, mõnigi laps aga abiõpetajat, leiab Tartu Kivilinna kooli 3.c klassi õpetaja Elma Piirimägi.

Aktiivõppe programmis ei loruta keegi

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna toel õpivad 19 kooli lapsed sel õppeaastal loodusaineid 702 tunni ulatuses Tartu keskkonnahariduse keskuses või TÜ loodusmuuseumis.

Uued hooned esitavad uusi väljakutseid

Õpetajate Lehe ajakirjanik Raivo Juurak kirjutab Tallinna ehituskooli täielikult uuendatud õppekompleksist.

Viimseni väljas andekate eest

20. novembril Tallinnas toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil pälvis teaduse populariseerimise elutöö preemia TÜ teaduskooli juht Viire Sepp, kes on väsimatult hoolt kandnud, et meie kool ja ühiskond senisest enam märkaksid andekaid.

Kuidas laps lasteaias õpib?

Tallinna Rännaku lasteaia töötajad korraldasid lapsevanematele õpitoa, et selgitada, kuidas lasteaias kooliks ette valmistatakse ja mida tähendab mänguline õpe. Kahjuks pole lasteaial paljude lapsevanemate silmis haridusasutuse kuvandit ning lasteaia lõpetamisel eeldatavate arengutulemuste ja kooli ootuste vahel on vanemate hinnangul käärid.

Elu teisel pool maakera

Välismaa küljel kirjutavad Margo Metsoja, Triin Bõstrov ja Sigrid Sibul Jaapani reisist. 23. septembrist 8. oktoobrini viibisid nad noortevahetusega Jaapanis, kus nägid nii sealset kultuuri, asjaajamist kui ka igapäevaelu. 13. novembril asutati Eesti Jaapani ülikoolides õppinute selts.

Lapse kuju Eesti filmis

Lastekaitse liit koos Õnne Kepiga on koostanud uhke suurteose ja pildialbumi «Laps Eesti filmis», mis käsitleb lapse kujutamist ning tema rolli muutumist Eesti filmis enam kui viie aastakümne jooksul. «Maiasmoka atlas» aga aitab geograafiat õppida lõbusamalt ja magusamalt kui tavalises koolitunnis.

Virve Koppel: «Telelavastus on ühislooming»

Kauaaegne telerežissöör ja lavastaja Virve Koppel läks televisiooni tööle aasta pärast selle loomist ja töötas seal 33 aastat. Nende aastate sisse mahub arvukalt telesaateid, üle kahekümne telefilmi ning terve hulk lastelavastusi: «Väike nõid», «Onu Tik-Taki seiklused», «Vandersellid», «Üle linna Vinski», «Lumekuninganna», «Õnnelik lõpp», «Väikevend ja Karlsson katuselt», «Kunksmoor» jt, mis kõik kuuluvad Eesti Televisiooni kullafondi.

Emotsionaalne rikkus on inimese üks suuremaid varandusi

Eesti nukuteatri looja ja esimene peanäitejuht Ferdinand Veike on aastate jooksul teinud üle saja nukulavastuse, eriti tuntuks sai tema kehastatud puunukk Buratino. 13. novembril tähistas vanameister oma 90. sünnipäeva. «Elupildi» rubriigis meenutab Ferdinand Veike nii oma lapsepõlve kui ka teatriteed.

«Sa ei näe ju, mida sa kardad!»

36-aastane Hedy Haavalaid kaotas kümme aastat tagasi diabeedi tagajärjel nägemise. Hea huumorimeelega naisele pole võõras eneseületus nii elus kui ka harrastusnäitlejana laval.

Riigikaitseõpetuse lehest saame lugeda laiast riigikaitsest, riigikaitse- ja kodanikuõpetusest piirilinnas Narvas. Lehes on intervjuu Westholmi gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õppetooli juhataja Kaiko Lippuriga ja Saku gümnaasiumi direktori Ulvi Läänemetsaga.