Reedel Sirbis: aukartus teaduse ees, erakondade liikmeaudit, kaasaloov kriitika

Sirp 21. novembril 2014 Foto: Sirp

Sel reedel Sirbis teadusest ja kultuurist, aukartusest ja imetlusest.

RAIMUND UBAR: Aukartus teaduse ees

Ühel pimedal õhtul heitsin pilgu taevasse, kus särasid tähed ja puudevõrade kohale oli kerkinud hiiglasuur kuu. Ootamatult liikus mõte nendele teadlastele ja inseneridele, kes olid suutnud inimese viia Kuule ja jälle tagasi tuua Maale. Hinge valdas korraga sügav aukartustunne niisuguse ime ees ... Aukartus tõuseb harilikult selle ees, mis on suur ja hoomamatu. Teadus ongi niisugune – haaramatu ja ülev.

MARTIN AIDNIK: Kas tark ja tegus rahvas on masinlik ja kuulekas?

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on koostanud aastateks 2015–2018 arengukava «Tark ja tegus rahvas», kus eesmärkide ja vahendite vahel esineb mitmeid ebakõlasid. Arengukava oluliseks märksõnaks on «teadmistepõhine majandus». Usutakse, et üleminek teadmistepõhisele majandusele tähendab haridus- ja teadustegevuse pidevalt kasvavat mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele. Mõiste «teadmistepõhine majandus» nõrkuseks on aga teadmiste ning majanduse vahekorra ühekülgne nägemine: teadmised on vaid selleks, et edendada majandust ning selle eesmärke.

JÜRI SAAR: Erakondade liikmeaudit on vältimatu

Eesti poliitiline kultuur vajab parandamist mitme külje pealt ehk, nagu on öelnud president Ilves, «siit, kuhu oleme jõudnud, samal viisil edasi enam ei saa». Muutmisejuttu räägivad peaaegu kõik. Arvamused lahknevad siis, kui minna konkreetsemaks ja püüda visandada paranemise teid. Suured kartellierakonnad püüavad avalikku arutelu poliitilisest kultuurist viia taas kõrvalistele ja teisejärgulistele radadele (valimisea vähendamine, kahekohaline parlament jms). Erakondade riigieelarvelise ületoitmise kõrval, mis kindlasti on keskse tähendusega, on tähelepanuväljast kõrvale jäänud erakondade liikmeskonnaga seonduvate küsimuste spekter.

AARE PILV: Kaasaloova kriitika hüpotees

Näib, et kriitika on praegu kuidagi päevakorral: Sirp on viimasel ajal kriitikaküsimustele tihedamat tähelepanu osutanud, augustis toimus Vormsil tõhus kriitikute suvekool, kirjanike liit korraldas eelmisel hooajal vestluste sarja «Kriitiline olukord». (Aset on leidnud neli vestlust: sissejuhatavalt kriitika olukorrast ja võimalustest rääkisid Tiit Hennoste, Johanna Ross ja Mart Velsker; noorte kriitikuks saamisest kõnelesid Carolina Pihelgas, Berk Vaher ja Rein Veidemann; eri valdkondade kriitika erinevustest vestlesid Virge Joamets, Alvar Loog ja Rebeka Põldsam; teemal «Kas kriitikul peab olema maailmavaade?» arutlesid Hasso Krull ja Mihkel Kunnus. Loodetavasti sari jätkub.)

Ma ei hakka siinkohal veel kord üle rääkima või sünteesima neil kokkusaamistel räägitut, vaid kasutan pakutud ruumi hoopis selleks, et lisada üks nurk käimasolevatesse kriitika üle mõlgutamistesse.

PETER MURDMAA: Lühidalt lühematest

Lühifilm on justkui selge ja ühemõtteline formaat, aga tegelikult võib seda mõtestada mitmeti, lähtuda nii sisust kui pikkusest. Filmiajaloost teame, et esimesed linateosed olid tõepoolest sisult lihtsad ja kestsid vaid mõne minuti. Näiteks vendade Lumière’ide esimesteks filmideks peetavaid kuni 50sekundilisi klippe võiksime praegu nimetada parimal juhul dokumentideks. Toona ei kujunenud suursündmuseks mitte üksnes liikuv pilt kinolinal, oluline oli ka publikule pakutud võimalus elada nähtule kaasa: tänaseni meenutatakse, kuidas vaatajad kohkusid ekraanilt nende suunas sõitva rongi peale. Ime sünniga harjununa tekkis soov avardada võimalusi, et huvi hoida ja edasi liikuda. Vormiliselt oli eeskujuks kahtlemata teater, kus oli jõutud kestuseni, mis rohkemal või vähemal määral arvestas inimese tähelepanuvõimega.

Maarjamäe loss rekonstrueeritakse

Individualistide mäss – kirjanike tuur «Sõnaränd»

Lühidalt lühematest lühifilmidest

Eesti muusika Hiinas ja Ain Anger Viinis

2014. aasta Nobeli teadusauhindade laureaadid

Meelis Oidsalu kujundas Eesti Draamateatri lavastusele «Hõimud» T-särgi.

Talveöö unenägu

Arvustamisel

Mo Yani «Punane sorgo»

Rahvusmeeskoori sünnipäevakontsert

Collegium Musicale Palestrina ja Tüüriga

«Elavik» 17: Ludvig Juhti ja Eduard Tubina kirjavahetus

Jaanus Samma kampsuniglamuur

Nelson Goodmani «Kuidas tehakse maailmu?»

Mängufilmid «Tähtedevaheline» ja «Poisipõlv»

Eesti TA Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse näitus «Sõnasild»

Etendus «Warrior» ehk «Hundi teekond läbi Punamütsikese soolestiku» Sõltumatu Tantsu Laval

Näitus «Maajaam EXPO 2014» Tartu Kunstimajas