Eesti lasteaedades on kasutusel nii ühe, kahe kui kolme rühmaõpetajaga töökorralduse mudeleid. Iga lasteaed peaks leidma enda jaoks sobivaima, kirjutab Tiina Vapper Õpetajate Lehes.
Ühe, kahe või kolme õpetaja mudel lasteaias?
16. november 2014, 12:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta tagasi novembris tutvustas Õpetajate Leht Viimsis kahes lasteaiarühmas pilootprojektina kasutusele võetud töökorraldust, kus lastega töötab kahe õpetaja ja õpetaja abi asemel üks õpetaja ja kaks assistenti. Artikkel tekitas elavat vastukaja ning leheveergudel vallandus arutelu lasteaiaõpetajate töökorralduse teemal. Praeguseks rakendatakse ühe õpetaja mudelit Eestis paljudes rühmades.
Viimsi lasteaedade Laanelinnu maja vanempedagoog Anne-Ly Rumma kaitses kevadel Tallinna ülikoolis bakalaureusetöö «Õpetajate arusaamad ja kogemused töökorraldusest lasteaias» (juhendajad Tiia Õun ja Tiina Peterson), mis on Eestis esimene uurimus sel teemal.
«Minu töö eesmärk oli selgitada välja, milliseid töökorralduse vorme on õpetajad lasteaias töötades kogenud, mida nad peavad nende tugevusteks ja nõrkusteks, kuidas jagunevad eri mudelite puhul personali tööülesanded ja vastutus ning milline on õpetajate arvates optimaalseim töökorralduse viis, arvestades laste ja täiskasvanute nõutavat suhtarvu rühmas. Teema tundus mulle huvipakkuv, sest seda pole varem uuritud,» rääkis Anne-Ly Rumma.
Bakalaureusetöö lähtepunkt oli tõdemus, et meie lasteaedades praegu valdavalt kasutusel olev töökorraldus, kus vahetustega on tööl kaks õpetajat ja õpetaja abi, ei taga, et laste aktiivse õppetegevuse ajal tegeleks nendega piisavalt pedagoogilist personali. Laste ja täiskasvanute suhtarvu on kehtestanud ka koolieelse lasteasutuse seaduse muudatus. Seetõttu on hakatud Eestis Euroopa Liidu riikide kogemusest lähtuvalt otsima uut töökorralduse mudelit.
Küsitluse viis Anne-Ly Rumma läbi eelmisel aastal veebruarist juunini. Uurimismeetodiks valis ta intervjuu, mis võimaldab intervjueeritaval oma seisukohti põhjalikult avada, on aga töömahukas, mistõttu on ka valim väike – küsitletuid on 18. Valim koosnes Harjumaa, Tallinna ja Valga lasteaiaõpetajatest ning jagunes kaheks: ühte gruppi kuulusid kaksteist munitsipaallasteaias kahe õpetaja mudelis töötavat eri vanuse, haridustaseme ja staažiga õpetajat, teise gruppi kaks ühe õpetaja mudeli järgi töötava rühma meeskonda (kaks õpetajat ja neli assistenti). Noorim uuringus osaleja oli 23-, vanim 66-aastane, nende pedagoogiline tööstaaž jäi vahemikku 2−34 aastat. Vastanute seas oli seitse kõrg- ja kuus keskeriharidusega õpetajat ning üks õpetaja, kes parajasti omandas kõrgharidust. Assistentidest kolm olid pedagoogilise hariduseta, üks oli läbinud 160- tunnise koolituse.
Ühe õpetaja ja kahe assistendi mudel
Ühe õpetaja mudeli järgi töötavad õpetajad ja assistendid olid oma rühma töökorraldusega peamiselt rahul. Vastanud pidasid selle süsteemi peamiseks tugevuseks, et lastega töötab õppetegevuse ajal kolm täiskasvanut, mis on laste jaoks arendav ja turvaline, võimaldab teha töid gruppides ning käia väljasõitudel ja õppekäikudel sagedamini ja kaugemal. Kuna rühmas on pidevalt kaks assistenti, saab paindlikult korraldada nii õppetegevust kui ka vajaliku koristustöö. Vähem oldi rahul laste individuaalse töö korraldamisega pärastlõunal, lapsevanematega suhtlemiseks aja leidmise ja asendajate hankimisega. Puudusena toodi välja, et kuna assistendi töökohale ei ole kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid ja nad on valdavalt pedagoogilise koolituseta, on õpetajal suur vastutus. Assistentide väljaõpetamine on õpetajatele lisaülesanne.
«Eelmise töökogemusega võrreldes on mul nüüd topeltkoormus ja -vastutus, sest kogu rühma töö korraldamine − kuuplaanide koostamine, laste arengu jälgimine, pidude ja ürituste ettevalmistamine, arenguvestlused lapsevanematega − on minu õlgadel. Kuna assistentidel ei ole pedagoogilist haridust, tuleb mul kõike koordineerida ja anda neile juhiseid, kuidas gruppides tööd läbi viia.»
Ka assistendid, kes olid kõik varem töötanud õpetaja abina, tunnistasid, et tunnevad erialasest koolitusest puudust. «Õpetaja jagab tegevused, mida meie aitame gruppides läbi viia, ning vajadusel tegeleme ka lastega individuaalselt, kuigi vahel tundub, et vastutus on päris suur, sest tunnen puudust pedagoogilisest koolitusest.»
Soomes, Rootsis, Taanis peavad õpetaja abid läbima kaheaastase koolituse või kohalike omavalitsuste korraldatavad kursused. Assistentide pedagoogiline ettevalmistus, mis toetab meeskonnatööd rühmas, on koostöö laabumise seisukohalt väga oluline.
Kahe õpetaja ja ühe õpetaja abi mudel
Kahe õpetaja mudeli järgi töötavad õpetajad olid töökorraldusega valdavalt rahul. Selle tugevuseks peeti võimalust jagada vastutust teise erialase haridusega õpetajaga, ühiselt tegevusi ja üritusi kavandada ja arutada, arenguvestlusi pidada, samuti lastega pärastlõunasel ajal individuaalselt tööd teha. Töökorralduse puuduseks pidas enamik õpetajaid, et rühmad on suured, kuid õpetajatel ei ole kõige aktiivsemal ajal päevast kattuvat tööaega. Mõned õpetajad tõid välja, et õpetaja abid ei osale õppetöös, kuna rühmaruumide korrashoid võtab palju aega, pealegi puudub neil selleks vajalik ettevalmistus.
Töö autor uuris ka kahe õpetaja süsteemis töötavate õpetajate valmisolekut töökorralduse muutmiseks. Selgus, et ükski kaheteistkümnest õpetajast ei soovi töötada ühe õpetaja ja kahe assistendi töökorralduse põhimõttel. Õpetajad pidasid selle süsteemi eeliseks, et kõige aktiivsemal ajal päevast töötab rühmas lastega kolm täiskasvanut, kuid nägid sellisel töökorraldusel siiski rohkem miinuseid kui plusse. Kõik vastanud leidsid, et ühele õpetajale langeb liiga suur töökoormus ja vastutus, ning tundsid, et nad ise ei ole selleks valmis.
«Ühe õpetaja süsteem sobib väga tugevale ja kogenud õpetajale, kuid kindlasti peavad sel juhul olema ka assistendid saanud vastava hariduse, et õpetajat toetada ja aidata.»
Kolme pedagoogilise haridusega õpetaja mudel
Kõige paremaks pidasid õpetajad töökorraldust, kus kattuva tööajaga töötab rühmas kolm pedagoogilise haridusega täiskasvanut. Kaks intervjueeritud õpetajat olid ka ise selle süsteemi järgi töötanud ning kinnitasid, et kui kõik õpetajad on erialase ettevalmistusega ja pädevad tegevusi läbi viima, jagunevad tööülesanded ja vastutus võrdselt.
«Olen ise sellises rühmas töötanud ja pean seda kõige efektiivsemaks – kõik on oma ala professionaalid, oskavad lastega töötada, tegevused on huvitavad. Hommikul esimesena tööle tulnud õpetaja tegi tegevused, teisena tulnud õpetaja täitis õpetaja abi ülesandeid, kolmas õpetaja oli tööl pärastlõunasel ajal. Iga päev osad vahetusid.»
«Päevasel ajal oli rühmas korraga kolm koolitatud täiskasvanut, mis on väga hea variant: kõik osalesid nii tegevuste läbiviimises kui ka planeerimises. Õhtuti käis rühmades koristaja, tänu sellele said õpetajad pühenduda ainult lastega tegelemisele.»
Ühtlasi arvasid kõik küsitlusele vastanud õpetajad, et juhtkond võiks rohkem arvestada õpetajate arvamuste ja kogemustega. «Kipume kopeerima teiste maade töökorraldust, arvestamata, et seal on personal koolitatud ja tööks ette valmistatud», «Õpetaja peaks saama töökorralduse valikul ka ise kaasa rääkida. Tähtis on, et muudatusi ei viidaks läbi mitte raha kokkuhoiu, vaid laste huvides.»
Anne-Ly Rumma ütles oma bakalaureusetöö tulemusi kommenteerides, et õpetajad olid üldjuhul rahul selle töökorraldusega, mis nende rühmas oli. «Kuna minu uurimistöö valim oli väike, ei saa selle põhjal teha suuremaid järeldusi. Kõik vastanud, nii õpetajad kui ka assistendid, rõhutasid personali töökorralduse puhul toimiva meeskonnatöö ja hea erialase ettevalmistuse vajalikkust. Leian, et on väga positiivne, et Eesti lasteaedades on kasutusel mitmeid töökorralduse mudeleid. Iga lasteaed peaks leidma enda jaoks sobivaima, mis võimaldab parimal viisil nii lapse igakülgset arengut kui ka õpetaja professionaalsuse kasvu toetada.»
—
Kommentaar
Haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse peaekspert Tiina Peterson
Milline töökorralduse vorm on teie hinnangul Eesti jaoks sobivaim?
Hiljuti jõustunud koolieelse lasteasutuse seaduse muudatus sätestab töökorralduse aluseks kindlad suhtarvud – seetõttu on sobivaimad niisugused töövormid, mis põhinevad õpetajate ja õpetaja abide meeskonnatööl. Näiteks ühe õpetaja ja kahe õpetaja abi mudeli puhul tegutseb lastega kella 9−13 kolm inimest, mis võimaldab juhendada lapsi väikestes gruppides ja neid individuaalselt toetada. Sarnane mudel on kasutusel kõigis Põhjamaades.
Kas jagate nende lasteaiajuhtide seisukohta, kes leiavad, et väga hea töövorm on kahe õpetaja ja ühe õpetaja abi mudel, kus kaks erialase haridusega õpetajat käivad kattuva tööajaga tööl?
Jah, ka niisuguseid mudeleid on rakendatud. Sellega on muidugi nii, et kuna õpetaja abide tööaeg on kaheksa, kuid õpetajal seitse tundi – enamasti kuus tundi lastega ja üks tegevuste ettevalmistamiseks −, siis peab õpetaja mõnel päeval kauem tööl olema. Ühe õpetaja süsteemi puhul on õpetaja maksimaalselt kella kaheksast kuni kaheni tööl.
Kas see, et õpetaja ei saa pärastlõunasel ajal lastega individuaalselt tegelda, ei ole probleem?
Õppekava rõhutab, et õppetöö lasteaias peab palju tuginema mängulisele tegevusele. Just õhtupoolsel ajal võiks suunata lapsi rohkem mängima ja õue tegutsema, nagu see on Põhjamaades. Üks õpetaja ei suudagi lapsi individuaalselt toetada, kindlasti on parem variant, kui õhtupoolsel ajal tegutseb lastega kaks inimest. Rühmatööd toetavad lasteaias lisaks muusika- ja liikumistegevused. Erivajaduste toetamiseks on lasteaedades eraldi spetsialistid. Kuna hommikupoolikul toimuvad organiseeritud õppe-kasvatustegevused ja tegutsetakse väikestes gruppides, on lapse individuaalne toetamine hästi tagatud.
Õpetajad on välja toonud, et õpetaja abi ametikohale ei ole kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid ja nad on valdavalt pedagoogilise ettevalmistuseta, mis takistab meeskonnatööd.
Õpetajaid abistava personali võtab tööle asutuse juht. Juba praegu on võimalik sellesse ametisse leida lapsehoidja kutse ja pedagoogilise koolituse saanud inimesi, õpetaja abidena töötab ka keskeriharidusega endisi pedagooge, kes ei taha võtta õpetaja kui rühma meeskonna juhi vastutust. Ühe õpetaja süsteemi rakendavad lasteaiad on mõelnud ka õpetaja abide koolituse peale. Analüüs näitab, et umbes 80 protsenti õpetaja abidest on osalenud nii tervisevaldkonna kui ka pedagoogilistel koolitustel. Aga koolitus on kindlasti arenduskoht. Mõtleme praegu, kuidas täienduskoolituse süsteemis pakkuda õpetajatele ja õpetaja abidele meeskonnatöökoolitust, mis peaks hõlmama ka pedagoogilist kompetentsust. Peagi valmib ka töökorralduse juhendmaterjal.
Anne-Ly Rumma bakalaureusetöö oli esimene uurimistöö lasteaiaõpetajate töökorralduse teemal. Kas sel teemal on tulemas ka mõni põhjalikum arvamusuuring?
Üks magistritöö sel teemal on valmimas. Kindlasti tuleb seda teemat edaspidi põhjalikumalt analüüsida.
