/nginx/o/2014/03/10/2883844t1hc977.jpg)
/nginx/o/2014/03/10/2883844t1hc977.jpg)
Reformierakonna ja sotside koalitsioonileping lubab Eesti energiajulgeolekule olulisi asju. Kahjuks jätab peaminister Taavi Rõivase juhitav koalitsioon mitmed lubadused täitmata või veelgi hullem – teeb vastupidist.
Andres Reimer: Rõivase fiasko
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koalitsioonilepe lubab, et valitsusliit arendab energiasõltumatuse suurendamiseks taastuvenergeetikat ja toetab Euroopa Liidu sõltuvuse vähendamist Venemaa tarnitavast maagaasist. «Eesti energiasõltumatuse suurendamiseks rajame Eesti-Soome vahelise gaasitoru – Balticconnectori. Peame vajalikuks veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamist Eestisse,» seisab must valgel.
Kuid Rõivas kihutab Brüsseli ja Helsingi vahet selleks, et sillutada teed LNG terminali rajamiseks mitte Eestisse, vaid Soome. Koalitsioonilepingut eirav tegutsemine mõjub seda kummalisemalt, et Eestis erakapitalile kuuluv Alexela Energia tahaks terminali kohe ehitama hakata. Monopoolse gaasieksportija Gazpromi osalusega Soome Gasum, mille huvide eest Rõivas nüüd võitleb, on seni LNG terminali teemal üksnes bluffinud.
Rõivas seab esmatähtsaks Balticconnectori rajamise, väites, et Eesti vajab toru rohkem kui terminali. Tegelikult on asjad vastupidi, sest üksnes LNG terminal saab tuua Eestisse Gazpromist sõltumatut gaasi. Toru ehitamise toetamine võiks olla suuremeelne samm meie põhjanaabrite aitamiseks, sest just Soome vajab oma gaasivarustuse kindlustamiseks ühendust Läti Inculkansi maa-aluse gaasihoidlaga.
Soome torudes voolab ainult Gazpromi gaas, samuti pole Soomel gaasihoidlaid. Seetõttu ei too Soomega kahasse rajatav toru meile mitte grammigi alternatiivset gaasi – me hakkame Balticconnectorist saama ikka sedasama Gazpromi kaupa, mis maksab pikkadest torudest läbipumpamise tõttu lihtsalt rohkem.
Majanduslikult põhjendatum näib Kohtla-Järve – Peterburi gaasitorustiku remontimine: gaas oleks Gazpromi oma, aga transpordile kuluks vähem. Stalini ajal Leningradi põlevkivigaasiga varustamiseks ehitatud torustik on amortiseerunud ja selle kaudu praegu gaasi ei impordita.
«Viime lõpuni gaasi põhivõrgu lahutamise gaasi tootmisest,» ütleb koalitsioonilepe.
Kuid majandusminister Urve Palo asub looma Eleringi ja gaasitootja Gazpromi ühisettevõtet. Gaasituru piduliku avamise nimel ei juhata me Gazpromi viisakalt põhivõrgu ettevõttest EG Võrguteenus välja, vaid ostame Soome Fortumile kuuluvad aktsiad.
Nii hakkab Eesti riik aktsionäriks ettevõttes, mille olulisimaks arenguplaaniks on Balticconnectori ehitamine ja Gazpromi tarnete suurendamine.
Siiski tuleb tõdeda, et sugugi mitte kõik olulised lubadused pole üle parda heidetud. Tänavu suvel vabastati väike- ja mikrotootjate oma tarbeks toodetud energia, samuti biogaas aktsiisist. Kuid ka taastuvenergia arendamiseks andis koalitsioon palju rohkem lubadusi.