Peaminister Taavi Rõivas

FOTO: Viktor Burkivski

Peaminister Taavi Rõivas (Reformierakond) kirjeldab oma maksukava ja sissetulekute kasvatamise strateegia viit suunda.

Oleme nutikalt tegutsenud ja meil on läinud väga hästi. Väärime seljataha jäänud 23 aasta eest rahvana kõik üht tunnustavat õlalepatsutust. Täna huvitab meid kõiki aga märksa rohkem see, mis saab edasi. Millist Eestit soovime näha aastal 2018? Iga põlvkonna eesmärkides peab olema ambitsiooni ja hoogu. Absurdne on unistada keskpärasusest. Unistada tasub kindlalt kõige paremast. Eestil on vedanud, et mitmed meie naabritest on ühtlasi ka kõige õnnestunumad riigid maailmas, kellega end võrrelda. Paremat utsitust meie inimestele – valitsusele teiste hulgas – on raske leida.

Muidugi, vahe elatustasemes on ikkagi olemas. See vahe, mis tekkis 50 aastaga, tahab tagasitegemist. Paremat elu on vaja igale Eesti inimesele. Sihile jõudmiseks peame olema naabritest nutikamad, paindlikumad ja kiiremad. Vahe vähendamiseks peame sel teel hea hooga edasi pressima. Meil on vaja kindlalt Põhjala kiireimat kasvu.

Näeme, et järjest rohkem Soome ettevõtteid kolib Eestisse. Tore! Tere tulemast! Aga saab veel paremini. Tahame, et ka Soome palga- ja pensionitase jõuaks iga Eesti tööinimeseni. Minu veendumus on, et selleks peame tugevalt ühendama Eesti ja Soome majandusruumid. Oleme juba alustanud digitaalse turu ja energiaturu ühendamisega. Kahe riigi majanduse liitmine peab jätkuma nii, et loodav lisaväärtus aitaks nii meie kui soomlaste elujärge parandada. Vaba liikumine ja töötamine kahe riigi vahel on väärtus, mitte probleem. Peame riigi ja ettevõtjatena iga päev endalt küsima: kuidas olla nutikamad, paindlikumad ja kiiremad kui soomlased?

Perikles ütles antiikset demokraatiat defineerivas kõnes, et demokraatia ei kopeeri naabreid, vaid soovib olla neile eeskujuks. Paradoksaalsel kombel on osa trumpidest meile ses osas kätte mänginud meie muidu valus ajalugu. 50 aastat sunnitud arenguauku on teisalt andnud meile unikaalse võimaluse liikuda mitmes valdkonnas justkui mööda kiirteed, jättes enda nahal proovimata teiste riikide 50 aasta ebaõnnestumised. Näiteks pole meil koormaks tohutut bürokraatia- ja maksutraditsiooni, mille rägastikus inimesed oma kallist aega peavad raiskama. Unikaalset võimalust olla mitmel alal algusest peale uuenduslikud, targemad ja eeskujuks peame oskuslikult kasutama ka edaspidi.

Arendame tugevusi

Talupojatarkus ütleb, et ära paranda seda, mis pole katki. Paljugi sellest, mis tõi meid siia, viib meid kindlalt ka edasi. Avatud majandus, aus vaba konkurents, majanduskasvu soosiv maksupoliitika ja tulevaste põlvede seisukohalt vastutustundlik eelarvekavandamine on vundamendikivid, milleta mistahes uhked uuendusprojektid kiirelt kummuli vajuvad. Aga täiesti selgelt vajame ka uuendusi.

Nii näiteks on erapooletud rahvusvahelised hindajad pidanud Eesti maksusüsteemi arenenud riikide (OECD) parimaks. Arulage oleks hakata seda pea peale pöörama, sama rumal oleks aga ka loobuda selle muutmisest veel paremaks. Ja mul on väga kindel plaan, kuidas arendada meie maksukeskkonna tugevusi ja õgvendada vajakajäämisi.

Seda plaani kavandades olin ma kindel, et maksud on üks valdkond, kus Eesti rahvas kindlasti oma naabreid kopeerida ei taha – me ei taha Eesti tööinimesele Soome makse.

Me ei tohi lasta kasvada avaliku sektori töökohtade arvu suhtena tööealisse elanikkonda ja peame edukalt ellu viima uusi maksumaksjaid tõotava kümne miljoni e-residendi programmi. Vastutustundliku ja tänasest veel parema maksusüsteemi kujundamisel unustagem kindlalt ära astmeline tulumaks ja ettevõtete investeeringute karistamine tulumaksuga, niisamuti ka lootus, et saastamine, raiskamine ja pahed saavad muutuda ajas odavamaks.

Minu konkreetne ja teostatav plaan on nelja aasta jooksul kahekordistada tulumaksuvaba miinimumi, langetada kahe protsendi võrra sotsiaalmaksu, kärpida töötuskindlustuse maksemäära 1,95 protsendini.

See, et keskmist palka teeniv Eesti tööinimene saab nende maksukergendustega 750 eurot aastas rohkem taskusse, on minu jaoks väga tähtis. Sama oluline on aga tööjõumaksude langetamise majandust tervendav mõju. Minu maksukava teostamine toob kaasa nii investeeringute kui uute töökohtade tekke olulise kasvu.

Sissetulekute kasvatamise strateegia

Näen siin viit põhilist tegevussuunda. Sellest kõigest mõne sõnaga.

• Esiteks, Eestile maailmamajanduses soodsama koha võitmine. Riik saab olla sõbralik, avatud ja lihtne. Näiteks start-up-viisa ehk sisserändekvoodi kaotamine elamis- ja tööloa saamisel doktorikraadi omavatele inimestele. Samuti elamis- ja töölubadega Eestis elavatele inimestele kehtestatud reeglite ülevaatamine, et väärtuslikke ajusid, kapitali ja oskusi paremini Eestiga siduda ja Eesti heaks tööle panna.

Me ootame ettevõtluse ja ülikoolide senisest palju süvendatumat ja laialdasemat koostööd. Just ettevõtluse ja ülikoolide side tõi Soomele tema tänase edu ja konkurentsivõime. Soomes käib elav debatt selle üle, kuidas akadeemilist ja ettevõtlusmaailma paremini kokku viia. Meie oleme veel selle tegevuse alguses, aga ilma enam ei saa.

• Teiseks, Eesti inimeste teadmiste, oskuste ja ettevõtlikkuse suurendamine. Olen Eesti tööandjatega täiesti nõus, et Eesti haridussüsteem vajab põhjalikku uuendamist. Pean hädavajalikuks integreerida alg-, kutse-, gümnaasiumi ja kõrghariduse õppekavadesse esmane finantskirjaoskus, ettevõtlusõpe ja programmeerimine ning laiendada neil teemadel vaba- ja valikainete valikut.

Kutseõppe paremaks sidumiseks tööturu vajadustega tuleb kaaluda kutsehariduse osalist üleviimist eraõiguslikele alustele ning toetusskeemide loomist kutseharidusse panustavatele ettevõtetele.

Soovin vastupidiselt mitmetele oponentidele, et iga Eesti tudeng omandaks magistriõppes vähemalt mõne ainepunkti väljaspool Eestit ning et nii teeksid ka teised OECD riikide tudengid, valides endale õppekohaks Eesti. Kindlasti tuleb suurendada võimalusi eraraha kaasamiseks kõrgharidusse.

Jätkuvat edendamist vajab elukestev õpe, sealjuures eraldi programmiga toetada vanuses 55+ olevate töötajate täiendusõpet.

• Kolmandaks, rohkema kapitali kaasamine töötaja kohta. Peaksime seadma sihiks ei vähema ega rohkema kui Eestist regiooni kõige atraktiivsema ettevõtluskeskkonna loomise, mis toetaks kodumaise kapitali investeerimist Eestisse ja välisinvesteeringute sissevoolu Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Eesti ettevõtluskeskkond on juba praegu üldjoontes hea, aga kuidagi ei saa rahul olla meie õiguskaitse bürokraatlikkuse ja aeganõudvusega. Vajame, et sõltumatu kohtusüsteem töötaks veel efektiivsemalt, ja selleks peab seadusandja kohendama mitte ainult kohtukorraldust, vaid ka seadusi, mille alusel kohtud õigust mõistavad.

• Neljandaks, nutikas spetsialiseerumine ja riskide hajutamine. Näeme suuri eeldusi ja arendame õiguslikke võimalusi Eesti kui digimaailma ärikeskuse tekkeks. Hulgas valdkondades on meil aga potentsiaali enamaks. Üks Eesti konkurentsieelis on me puhas ja mitmekesine loodus, unikaalsed loodusvarad. Neidki tuleb majanduskasvu tagant tõukamiseks targasti ja säästlikult ära kasutada.

Muutunud julgeolekuolukorras peame panustama riskide hajutamisse. Vajame korralikku gaasiühendust Soome ja Poolaga, elektri ülekandeliine Soome ja Lätti, elektrisüsteemi lahtiühendamist Venemaast ja kogu energiamajanduse mitmekesistamist. See küll maksab, aga tagab ka sõltumatuse ja turumajandusliku konkurentsi energiasektoris, mis lõppastmes teeb energia meile odavamaks kui riiklike monopolide puhul.

• Viiendaks, kogu ühiskonna kaasamine majanduskasvu hüvede loomisse ja jagamisse. Igaüks peab majanduskasvust osa saama ja igaühe panus on oodatud. Igaüks peab tundma, et ta on ühiskonna väärtuslik liige, aga tundma ka vastutust iseenda käekäigu eest. Vaesus, pikaajaline töötus ja kvalifikatsiooni puudumine ohustavad meie kõigi heaolu. Eriti oluline on vaesuse vähendamine laste seas.

Vähendame otsustavalt vanemaealiste tõrjutust tööturul ning pakume neile võimalusi enesetäiendamiseks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks. Me soovime suurendada tööhõivet, muuhulgas aidates töötada soovivatel vähenenud töövõimega inimestel tööellu naasta. Küsimus pole üksnes demograafilistes suundumustes, vaid ennekõike iga Eesti inimese eneseteostuses ja väärikuses, mida annab teadmine, et sind on ühiskonnale vaja.

Oluline sõnum on mul ka nooremale põlvkonnale, kelle enesemääratlust terav sulg on hiljuti kirjeldanud ka kui pärinemist «Robin Hoodi põlvkonnast», kellel raha, pere, korterit, laene ega midagi muud siduvat ei ole. Iga Eesti inimene on tähtis, igal Eesti noorel peab olema võimalus tegeleda sellega, mis teda huvitab, igaüks peab uskuma oma võimalusse jõuda oma ala tippu. Ma usun, et mõni järgmine «Angry Birds» tuleb just Eesti noortelt. Ma usun, et klassikalise kooli-ülikooli-töö kõrval on eduks vaja ka katsetajaid-proovijaid-leiutajaid.

Uuendusmeelsus ja koostöö on meie majanduskava tuum, need on kiirema majanduskasvu ja kõrgemate sissetulekute ema ja isa. Parem koostöö ennekõike siinsamas Eestis, eri põlvkondade, elualade ja sektorite, institutsioonide ja erineva taustaga Eesti inimeste vahel. Kõiki on vaja, kedagi ei jäeta maha.

Me tahame olla uuendusmeelsed ja tahame olla eeskujuks. Me ei soovi üheski vallas kopeerida valmis heaoluriikide kivistunud hierarhiaid. Igal meie inimesel peab olema tee vaba tõusta oma ala tippu, olgu kodumaal, Põhjalas, maailmas. Koostöö tähendab, et Eesti on kõige turvalisem tagala, ja uuendusmeelsus tagab, et isegi taevas pole piiriks.