Juhtkiri: hädas langeva rublaga

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Venemaa keskpank teatas eile rubla kursi vabakslaskmisest. Enam ei pea kurss liikuma teatud koridoris, millest välja nihkumise vältimiseks teeb Moskva keskpank rubla tugioste, kulutades selleks hinnalist valuutavaru. Sammu põhjendati vajadusega vältida rublavastaseid spekulatsioone.

Tegemist polnud ootamatu käiguga, varasemate andmete järgi kavatses Venemaa keskpank rubla kursi vabastamist aastavahetuse paiku nagunii. Teade tõi eile kaasa ka rubla kursi väikese tugevnemise.

Toimuva mõistmiseks tuleb vaadata laiemat tausta. Kogu viimane aasta on rubla jaoks möödunud langus­trendis. Novembris 2013 maksis üks eur­o Euroo­pa Keskpanga kursi järgi 43,8 rubla. Läinud nädalal tuli euro eest välja anda üle 57,5 rubla. Venemaa linnatänaval töötavais vahetuspunktides tuleb muidugi maksta veelgi rohkem.

Languse taustal on Venemaa majanduse üldine nadi seis, kängunud kasv, kuid eelkõige nafta hinna langemine, mis tähendab oluliselt vähem eksporditulusid ja seega survet riigieelarvele. Teiseks nähakse kursilanguse taustal lääneriikide poolt Venemaale kehtestatud majandussanktsioonide mõju. Kuid tõenäoliselt sellest isegi tähtsam on psühholoogiline efekt – valitsev üldine ebakindlus, negatiivsed ootused, täielik ettearvamatus Venemaa lähiaja käitumise osas nii poliitilises kui majandussfääris.

Kursi vabakslaskmine oli Venemaa jaoks tõehetk – keskpank ei suutnud rublat piisavalt kaitsta, nüüd on tarvis stabiliseerida kurss kasvõi veelgi madalamal tasemel, kui turujõud selle kätte näitavad. Novaja Gazeta intervjueeritud tuntud Vene majandusteadlane Sergei Aleksašenko, kes praegu töötab Washingtonis, leiab, et kuna viimase aja kursilangus on olnud paaniline, peaks rubla kõige lähemas perspektiivis mõnevõrra tugevamaks muutuma. Samas näeb ta, et kolmeaastases vaates võib rubla kaotada veel neljandiku või viiendiku oma väärtusest.

Vene äriinfokanali RBC andmeil kasvasid venemaalaste valuutaostud tänavu oktoobris võrreldes septembriga mitu korda. Eelkõige ostetakse dollareid, vähem eurosid. Vene tavainimesele ei ole rubla kursimuredes midagi uut. Paljud on harjunud, et rublapalk pööratakse kohe dollariteks, mida siis igapäevakuludeks vähehaaval jälle tagasi vahetatakse.

Ning seegi ei anna lõplikku kindlust – kui 1998. aastal tabas Venemaad maksejõuetus, sulges osa valuutavahetuspunkte mingiks ajaks üldse uksed, pangaautomaadid lõpetasid raha väljastamise. Ka tänavu on venelased kohanud pankades valuutaostude piiranguid: suladollareid või eurosid saavad näiteks üksnes oma kliendid või on vahetus vaid ettetellimisel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles