Tudengid.

FOTO: Sille Annuk.

Lähemad seitse aastat saavad kõrgkoolidele - ja mitte ainult neile - rasked olema, sest täisikka jõuab senisest vähem noori. Neid lihtsalt ei sündinud 1990ndate alguses nii palju: kui 1990ndal aastal nägi ilmavalgust 22 304 last, siis kaheksa aastat hiljem kõigest 12 167 (viimase kümnendi väikseim sündimus). Aastaks 2015 langeb üliõpilaste arv praeguselt 68 000 õpilaselt hinnanguliselt ligi 50 000ni. Nii haridusminister kui mitme kõrgkooli rektor tunnistavad, et praeguse enam kui 30 kõrgkooli jaoks jääb õppureid selgeks väheks ja koolidel tuleb ümber orienteeruda. Tõenäoliselt peab mõnigi ka uksed sulgema.

Kuid allesjäävatel peavad hakkama pingutama. Enam pole niivõrd küsimus kodumaiste õppurite pärast võitlemises, vaid tuleb asuda tõsiselt püüdma välismaiste tudengite tähelepanu. Koolidel on tarvis endas leida see miski, mispärast hakkab noor inimene kaugelt eemalt tahtma just nimelt Tartusse või Tallinnasse kõrgharidust omandama tulla. Eriti veel olukorras, kus Eesti esikõrgkoolgi, Tartu Ülikool, ei mahu maailma 500 ega isegi Euroopa 150 parima ülikooli sekka.