Venemaal on uus antikangelane – Sergei Gordeitšenko. Vaevalt on siin keegi tema nime varem kuulnud, kuid tegu on Moskva oblasti metsaülemaga. Mees jõudis enne suuremat metsatulekahjude paanikat puhkusele sõita ning pole seni tööle naasnud.
Argo Ideon: päheandmise aeg
11. august 2010, 11:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Medvedev kõmistas telekaamerate ees selliste ametnike suunas kui kõuepilv. «Kui pole puhkuselt naasnud, siis leian, et tuleb teha nii, et ei naasekski,» pahandas Medvedev ja lisas, et niisuguseid metsaülemaid, kes suurte tulekahjude ajal puhkust võtavad, pole vaja. «Las puhkavad Kanaaridel.»
Riiklik telekanal Rossija näitas Medvedevi avalduse peale ka õnnetu metsniku fotot ja nime, et kõik näeksid, kes too paharet täpselt on (märke, et pähesaanu enda kommentaari oleks proovitud saada, saates ei esinenud).
Kuumalaine ja metsapõlengud, mille üldkahjudeks ajaleht Kommersant on hinnanud 15 miljardit dollarit, on Kremli ragisevad masinavärgid tööle lükanud. Medvedev ja peaminister Putin on pea vahetpidamata eetris: kas sündmuskohal kohalikke elanikke patsutamas, kompensatsioone tõstmas, tuletõrjujatele medaleid jagamas või – mis rahvale ilmselt kõige rohkem meele järele – saamatutele tšinovnikutele pähe andmas.
Olukorra tõsidus jõudis Venemaal täiega kohale hiljemalt siis, kui tulekahjud hakkasid juba ähvardama strateegilisi objekte – näiteks suletud Sarovi linna Nižni Novgorodi oblastis, kus asub tuumauuringute keskus.
Juuli lõpus tungis kahjutuli sõjalaevastiku tehnikabaasi Moskva oblastis, ning alles siis hakkasid pead lendama. Medvedev teatas julgeolekunõukogu koosolekul, taas kaamerate ees, sõjalaevastiku juhtkonna karistamisest. Paar tippjuhti pääses hoiatusega, mitu ülemust vallandati uurimistulemusi ootamata.
Taustaks võib meenutada Vene juhtkonna pikaldast tegutsemist pea täpselt kümme aastat tagasi, kui 12. augustil 2000 hukkus Barentsi meres tuumaallveelaev Kursk. Toona oli just president Putin see, keda katastroof tabas Musta mere ääres puhkamas, ning sugugi mitte joonelt ei käskinud Putin lennukimootoreid käivitada, et Moskvasse naasta. Ka sõjalaevnike patused pead ei hakanud Kurski õnnetuses kohemaid veerema, suurpuhastus admiralide seas toimus alles aasta hiljem.
Eestis tegi äsja palju pahandust äikesetorm derecho, aga naabrite tulekatastroofid on siiski paar suurusjärku hullem õnnetus. Seda halvem, kui tõrjumistöid pärsib lisaks loodusjõule ka Vene riigi traditsioon, mida president Medvedev nimetas sõnaga bardak.