Õpetajate Leht 7. novembril

FOTO: Õpetajate Leht

Reedel saab Õpetajate Lehest lugeda:

Erakoolid ootavad rahastamise sasipuntrasse selgust

Erakoolide tegevuskulud võiksid tulla otse riigilt nagu pearahagi, pakub eraüldhariduskoolide ühendus lahendust olukorrale, mis tekkis pärast seda, kui riigikohus tunnistas senise arveldamisviisi põhiseadusevastaseks.

Maksame erakoolidele tunduvalt rohkem kui linnakoolidele

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave: «Kindlasti ei ole Tartus hariduspoliitiliselt õige lõpetada erakoolide toetamist. Küll aga on ka meil riigikohtu otsuse valguses õigustatud ootus keskvõimule: täites riigi hariduspoliitikat ja meile pandud kohustust, tuleb see toetus riigieelarvest nii tagantjärele kui ka edaspidi kinni maksta.»

Erahariduse roll tuleb läbi vaielda

Riigikogu liige, endine haridusminister Mailis Reps: «Erakoolide ja -hariduse roll tuleb meie ühiskonnas laiemalt läbi vaielda. Põhjamaades on levinud praktika, et era- ja munitsipaalharidust rahastatakse võrdsetel alustel. Üldjuhul lapsevanema käest raha juurde küsida ei tohi. Mitmed koolijuhid on aga vaadanud murelikult olukorrale, kus erakoolile tagatakse samad võimalused kui munitsipaalkoolile, kuid erakool võib lapsevanema käest veel lisaraha nõuda. Lai tasakaalustatud debatt sel teemal on väga vajalik.»

Miks ta seda tegi

Lihtsate seletuste otsijate meelehärmiks pani Viljandis koolimõrva toime noormees, kes polnud mingis mõttes äärmuslik, kirjutab Õpetajate Lehe peatoimetaja Kalle Muuli. Ta õppis ja käitus kuni tolle saatusliku päevani nagu kõige tavalisem koolipoiss.

Haridus tuleb möödunud sajandist lahti rebida

Meie praegune, 20. sajandi keskpaika kinni jäänud koolimudel on haridusinimeste mõttemaailmas nii sügavalt sees, et alternatiive isegi ei kaaluta, kirjutab Linnalehe peatoimetaja Tiina Kangro.

Kui laulab kool, laulab kogu rahvas

Endine õppealajuhataja Kaja Jakobson kirjutab, et koorilaulutunnil peab olema tunniplaanis kindel koht ja parim on paigutada see koolipäeva algusesse.

Rahvusvaheline intsident

Kaarel Tarand: «Just selles kogu praeguse noortevalitsuse traagika ongi, et nad suurt pilti adekvaatselt hinnata ei oska. Kodune portfellimanööver tundub nii palju tähtsam kui õlitatud suhe naabritega, et see tuuakse muretult ohvriks. Sõprade hulgas võivad mõtlemis- ja hinnanguvead olla pikka aega üsna ohutud. Aga mis saab, kui viga tehakse mitte sõbra, vaid vastasega läbikäimisel?»

Tuhandeaastased pensionisambad

«Kuidas rikkaks saada» rubriigis kirjutab investor Jaak Roosaare: «Parim aeg investeerimisega alustada oli eile. Paremuselt teine aeg on täna.»

Üks uus sõna päevas

Priit Põhjala soovitab «Keelekaste» rubriigis: «Minul on kõigile neile, kes on kunagi tundnud või tunnevad, et eesti keeles jääb sõnu väheks, üks ettepanek. Õppige selgeks üks endale seni teadmata eesti sõna päevas, vähemasti nädalas. Uskuge mind, enne raugeb teie jaks, kui sõnadest puudu tuleb. Ja ehk sugeneb ka allaheitlik mõistmine: eesti keel on oi kui võimas, lihtsalt mina, inimene, olen vaimust väeti.»

Temperament kui (poiste) hinde alus?

Helsingi ülikoolis kaitses temperamenditeemalise doktoritöö Sari Mullola. Selgus, et mitu asjaolu, mille põhjal õpetaja hinnet vormistab, johtub õpilase temperamendist ehk sellest, mis mulje laps pedagoogile jätab. TLÜ sotsiaalpedagoogika dotsent Mare Leino tutvustab Sari Mullola doktoritöö järeldusi.

21. sajandi õpetaja, tule kutset taotlema!

Alates novembrist on õpetajatel võimalik taotleda kutsetunnistust, mis vastab uuele, 21. sajandi kutsesüsteemi nõuetele. Uuest kutsesüsteemist räägivad Astrid Sildnik, Kristi Laidvee ja Margit Timakov.

EKA 100: kunstiakadeemia juubeldas Kumu kunstimuuseumis

Kumu on kunstiakadeemia suureks juubelipeoks päris paras paik – ja pea ainuvõimalik paik. Sest võib küll öelda, et Eesti kunstiakadeemiata poleks ka Kumu kunstimuuseumi.

Mis on õpipoisiõpe?

SA Innove juhatuse liige, kutsehariduse agentuuri juht Andres Pung kirjutab, et haridusministeerium ja Innove hakkavad toetama õpipoisiõppe massilist rakendamist. «Töökohal toimuva õpipoisiõppega saavad ettevõtjad koolitada täpselt oma vajadustele vastavaid töötajad, teisalt paraneb ka õpipoiste endi tööalane konkurentsivõime.»

Jüri Talvet: Ukraina korraldas luulefestivali, et luua sild vaba maailmaga

Vahendame Jüri Talveti muljeid Ukrainast luulefestivalilt. Mare Müürsepp teeb kokkuvõtte parimaid laste ja noorte tõlkeraamatuid valinud žürii tööst.

Asi on maitses

Tallinn FoodFestil jagati lasteasutuste toitlustajatele uusi ideid ning maitsemeeli üllatavaid suppe, proovimiseks ja järele tegemiseks. «Sageli eeldatakse, mida lapsed süüa tahavad, aga tegelikkus võib üllatada. Laste lemmiktoidud muutuvad sedamööda, kuidas maailm muutub,» tõdesid Merilyn Meho Santa Mariast ja Indrek Liiv P. Dussmann Eesti OÜ-st.

Karin Talviste – õpetajatööle pühendunud jurist

Karin Talviste on üks neist «Noored kooli» vilistlastest, kes pärast kaks aastat kestnud haridusprogrammi on õpetajaametisse edasi jäänud. Tänavu algas tal Tartu kutsehariduskeskuses ajaloo-, ühiskonnaõpetuse ja tööõiguse õpetajana neljas aasta. Karin räägib sellest, kuidas temast sai õpetaja, aga ka põhjustest, miks noored õpetajad koolist lahkuvad.

Ivo Lill: Oma tööde ja näituste üle ma arvet ei pea

Mul on alati korraga mitu tööd käsil, tunnistab klaasikunstnik Ivo Lill, kes naudibki enda sõnul rohkem tegemisprotsessi ennast. Tema loodud klaasskulptuuride hulk on tohutu ning nimekiri näitustest ja saadud autasudest aukartustäratavalt suur. Tänavu pälvis Ivo Lill ka aasta tunnustatud klaasikunstniku aunimetuse.

Geeniuse naine ehk Ühe eestlanna traagiline saatus

Ajakirjanik Linda Järve kirjutab keeleteadlase Jevgeni Polivanovi abikaasast Brigitta Polivanova-Nirgist.