Jürgen Ligi

FOTO: Toomas Tatar

Töövõimereformi aadressil tehtav kriitika on valdavas osas vale, see on teadlik vale ja ka silmakirjalik vale, lausus riigikogu liige Jürgen Ligi (Reformierakond) täna riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse «Töövõimereformist ja puuetega inimeste olukorrast» arutelul. Postimehe arvamusportaal avaldab tema kõne täisteksti.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid ja muidugi austatud külalised! Mina ei ole mitte ainult selle reformi tuline pooldaja, vaid ka üks algatajatest. Rahandusminister on olnud selle alguse juures juba ammu, enne seda olen ma olnud arvamusel ja seda ka väljendanud, et puudega inimesed on kõige rohkem hooletusse jäetud inimgrupp Eestis ja see on Eesti riigi häbi, mis tuleb lahendada.

Teiseks, ma olen öelnud seda, et puudega inimeste toetussüsteem on tõenäoliselt kõige ebaõnnestunum reform, mis Eestis on 20 aasta jooksul tehtud. Süsteem ei tööta, inimesed on jäetud hooletusse. Süsteem ei tööta sellepärast, et ta on suunatud puude «kinnimaksmisele» ilma inimeste ellu tagasi toomiseta ja samas on juurdepääs temale olnud ilma sisuliselt nõueteta, mille tõttu ongi kümnendik, laias laastus, täiskasvanud inimestest meil puudega, mõnes piirkonnas läheneb see arv veerandile.

Sellepärast on mul hästi valus kuulata seda kriitikat, mis reformi aadressil on. See on valdavas osas vale, see on teadlik vale ja see on ka silmakirjalik vale, sest kas või sellest alates, et inimesed, kes olid enne reformi tulised eestkõnelejad, on istekoha vahetudes muutnud täpselt vastupidiseks oma seisukohad.

Ja teiselt poolt muidugi need, kes on saanud istekoha, hakkavad seda reformi esitlema kui enda isiklikku teenet. Me keegi ei tohiks niimoodi teha, me peaksime kõik võtma seda kui ühist vastutust ja ühist süüd, et seda ei ole varem tehtud.

Tüüpsüüdistused, nagu ikka – eelnõuga kiirustatakse, see pole küps. Otsene vale: sellega on liiga kaua oodatud, seda on liigagi kaua arutatud, see tuleks ära teha.

Teiseks, ei ole kaasatud huvirühma. Vabandust, on vähe reforme, kus huvigruppe on nii palju kaasatud. Ja samas ma ei saa öelda, et see oleks kaasamise triumf selle poolest, et me näeksime tulemas siit kuldmune ettepanekute näol. See, et üks ja teine pool esitab siin minutite kaupa, kui palju keegi sõna sai ja kui palju keegi kus kohal oli, ei ole ju kaasamise sisu. Sest infovahetus on olnud pidev ärakuulamine ja seda ei loeta minutites. Vabandust, aga selle aja oleks võinud kasutada tõhusamalt. 

Mis on need asjad, mida me selle algatamisel silmas pidasime, peale selle, et inimeste elu paremaks teha. 

Kõigepealt, ühiskonnas suhtumise muutmine. Ühiskonnas igal tasandil – poliitikute, tööandjate, töövõtjate – kõigi tasanditel, omavalitsustes ja riigis. Teiseks, teenuse pakkumine. See, et keskendutakse inimeste töövõimele, nende ühiskonda tagasitoomisele, nende aktiviseerimisele, oli kindel eesmärk. Kindel eesmärk oli ka pakkuda inimestele abivahendeid, et nende töövõime taastuks. Koos sellega loomulikult inimeste ühiskonnaellu tagasitoomine.

Ja lõpuks muidugi raha. Nii suur rahasumma ühte reformi lühikese aja jooksul – see uskumatu, mis me oleme suutnud – planeerida, see on minule, keda on peetud kitsiks inimeseks, auasi, et me oleme selle teinud. Mul ei olnud ühtegi kõhklust selles suhtes, et see raha tuleb panustada ja ma olen seda toetanud. Kui Puudega Inimeste Koja esindaja käest küsiti, et mis on head asjad, siis ta luges just need asjad ette. Järelikult need head asjad on põhimõtteliselt saavutatud, põhimõtteliselt, kui me ei lõpeta pidurdamist. 

Kogu selle eelmise reformi läbikukkumise puhul tuleb hakata vaatama, mis on need kriitilised suuremad, üldisemad kriitilisemad punktid, mida esitatakse. Kõigepealt heidetakse ette bürokraatiat ja aktiivsusnõuet. Sõbrad, ilma bürokraatiata sellest laristamisest, kus igaüks saab midagi ja kõik saavad liiga vähe, me lahti ei saa. Me ei saa ilma aktiivsusnõudeta võib-olla kõige tähtsamat asja selle reformi juures – see, et inimesed saaks ellu tagasi toodud. Et nad oleksid olemas, et nad ei istuks kodus ega võtaks vastu pisikesi rahaülekandeid. See kriitika ei ole asjakohane. 

Siis see, et kõiki ettepanekuid pole arvestatud. Mitte kunagi ei ole kõik ettepanekud kuld, mitte kunagi ei mahu kõik ettepanekud rahalistesse raamidesse, mitte kunagi ei ole ettepanekud üksteist toetavad, need on väga tihti üksteist hävitavad. Ei saagi olla nii, et kõiki arvestatakse. 

Siis heidetakse ette, et see reform ei muuda kogu maailma, et ei muuda kogu sotsiaalsüsteemi. Sõbrad, otsuseid tuleb teha ükshaaval. Kui me tahame muuta kogu maailma, siis me ei saa tehtud ühtegi otsust. Jah, meil ei ole kunagi olnud plaanis muuta kogu sotsiaalsüsteemi, meil on  olnud plaanis täita üks kõige häbiväärsem lünk. Me ei muuda ka kogu riigikorraldust, haridust, kultuuripoliitikat, riigikaitsepoliitikat. Ei ole kavaski olnud, aga suhtumise kaudu, uute eelnõude kaudu jõuab see kogu ühiskonda. Ärme pidurdame selliste ambitsioonidega asjalikku arutelu ja ka otsuseid.

Siis etteheited, et inimesed ministeeriumis vahetuvad. Vabandust, selle aja oleks võinud kulutada muule ja inimesed vahetuvad küll, aga see ju ei puuduta reformi sisu.

Omavalitsused, et see on nõrk koht. Kas me siis nüüd puudega inimeste teemat käsitledes loodame peatada linnastumise? Miks me räägime sellest nii pikalt? Ka omavalitsustele on ette nähtud raha, see on nähtud ette isegi omaste hooldajatele, kes ei ole ju selle reformiobjekt, kuigi nad on ummistanud väga palju infokanaleid ja takistanud seda debatti väga emotsionaalsete sõnadega. Me pakume omavalitsustele 50 miljonit eurot, see on see, mida me teha saame. Me pakume transporditeenust, me peakume isegi kodu ümberkorraldamist, minu teada on see 6000 eurot. 

Ei ole väljumisstrateegiat 2020. aastaks. Kas keegi mõtleb, et tõmmatakse juhe välja seinast või? See on kõigi euroraha projektidega niimoodi, et ühel hetkel nad lõpevad ja siis peame ise hakkama saama. Täiesti asjata süüdistus! Et võetakse raha ära, keegi on kedagi ähvardanud. Palun, ma tahaks näha seda inimest, kes seda on öelnud. Päris kindlasti ei võeta reformilt, sellelt süsteemilt raha ära ega võeta ka kelleltki, kes on selle vastu vaielnud. Et toetused vähenevad kellelgi, on väga harvad juhtumid, aga see toetuse suurus ei olegi olnud eesmärk. Eesmärk on töövõime, abivahendid, need ju tulevad juurde.

Nii et olgem asjakohased!