Haldusfirmast Brem sai eilsega ärikultuuri puudumise ja vastutustundetu ettevõtluse musternäide. Äri- ja tootmishoone rentnikud, ausalt arveid maksnud üürilised jäid eilsest alates elektrita, sest hooneid haldav Brem polnud tasunud Eesti Energiale mitme miljoni kroonini küündivat võlasummat.
Seda hoolimata lubadustest juba veebruarikuust kasvav võlg ära maksta ja läinud nädalal saadud ajapikendusest. Viis hoonet jäi elektrist ilma eile, viit ootab sama saatus veel ees.
Neis hoonetes äriruume üürinud ettevõtete suhtes peegeldab Eesti suurima haldusfirma selline käitumine äärmist hoolimatust ja illustreerib ilmekalt, kui kaitsetud on ettevõtjad sellises olukorras. Kel on neis majades vaid kontor, on veel kergelt pääsenud, ehkki telefon ja arvuti tummaks jäid. Tõeliselt raskes olukorras on need, kes peavad seal teenindus- või toitlustusasutust.
Kel rahaliselt võimalik, ei jäänud üle muud kui sõlmida Eesti Energiaga eraldi kokkulepe ja maksta veel kord – peaasi, et valgus majja jääb ja äri edasi käib.
Kuid üüriliste hulgas on ka väikeettevõtteid, kes toidukoha või kohviku nüüd määramata ajaks kinni peavad panama. Ja võib juhtuda, et praegusel niigi raskel ajal saavad saamata jäänud kroonid ning riknenud kaup mõnele ettevõttele saatuslikuks.
Haldusfirma hoolimatust näitab eriti see, et elektrita jäämisest ei vaevutud kõiki üürnikke hoiatama, et need saaksid halvema ärahoidmiseks midagi ette võtta – generaatori muretseda või rikneva kauba mujale viia. Mõned ettevõtetest kuulsid voolu väljalülitamisest alles Postimehe vahendusel. Ja vaevalt et kedagi neist lohutab teadmine, et esimese viie pimedusse jäänud hoone hulka kuulus ka Bremi enda kontoriks olev maja.
Eriti hoiatavaks teeb kogu olukorra aga see, et nii Bremi kui ka tema omaniku, Eesti ühe rikkama ärimehe Toomas Tooli jaoks ei ole sellises olukorras ilmselt midagi väga erakordset. See, et Brem on juba mõnda aega olnud probleemne klient lisaks Eesti Energiale ka vee- ja küttefirmale, näitab, et võõra rahaga aetav äri on pigem tavapärane asjaajamisviis kui ühekordne õnnetu juhus. Toimunu on märk sellest, et ärieetikaga ei ole Eestis asjad sugugi korras.
Eesti Energia lubab valguse sisse lülitada kohe, kui võlg tasutud. Kui see on tehtud, on ilmne, et elektrita jäänud ettevõtete kahjud tuleb vastutustundetult haldusfirmalt välja nõuda. Tõsiasi on aga ka see, et siinsele üldisele ärikultuurile annab juhtunu üsna kibeda meki juurde.