Aivar Õepa: Partsi plaan ja Leedo vorstiviil

Aivar Õepa
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aivar Õepa
Aivar Õepa Foto: SCANPIX

Mõned head aastad tagasi tuli Tallinna Sadamal (TS) idee: peaks ampluaad laiendama. Sadamaäri on kena küll, aga seal on omad piirid, pluss alatine oht, et Venemaa kaubaveod kahanevad või hoopis kaovad. Tarvis oleks laieneda riigi laevandusse. St laevandusse, mille teenust tellib riik, kust saab ühtlase rahavoo. Nag­u näiteks jäälõhkuja, mille teenust riik igal talvel ostab. Võib-olla oligi jäälõhkuja ost sügisel 2012 just selle idee algus, mine võta kinni. Igal juhul oli loogiline jätk suurte saarte vahet sõitvate parvlaevade omandamine.

Ideel on poliitikute poolt vaadatuna jumet ses mõttes, et ükskõik, kas parvlaevad kuuluvad Vjatšeslav Leedole, Olav Miilile või kellelegi teisele, laevade prahirahast tekkiv rahavoog läheb suures osas riigikassast mööda. Aga kui kuuluvad riigiettevõttele, tuleb osa dotatsiooni dividendidena riigikassasse tagasi. Ükskõik mis parteid parasjagu valitsuses on, rahavoog on ja jääb. Selle mõtte juures on kerge konsensust leida.

Kui asjaosalised, sh toonane majandusminister Juhan Parts IRList, olid leidnud idee mõistliku olevat, asuti seda rakendama. Esimene rakendusplaan, mida IRL «Partsi plaaniks» kutsub, osutus aga ummikteeks. Algul rääkis Parts Miiliga poolteist aastat läbi, püüdes laevu lihtsalt ära osta. Aga seda ei saa riik teha niisama, müüja küsitud hinnaga. Järgmiseks andis Parts mullu novembris TSile käsu Miiliga äri teha, aga Väinamere Liinid saavutasid kohtult selle käsu peatamise.

Urve Palo ametisse asudes oli ministeeriumis üksjagu õpitud. Oli saanud selgeks, et asja tuleb ajada nagu õpikus, riigihanget korraldades. Teiseks oli välja mõeldud, et ka hankega saab asja ajada nii, et laevad ikkagi riigi (riigiettevõtte) kätte saavad. Mõeldud-tehtud, tulemust on igaüks ajalehest lugenud.

Kes arvab, et TSil on suur isu parvlaevu käitada või Leedot Väinamerelt välja suruda, eksib. TS ehk riik tahab laevu, st rahavoogu. Neid laevu võib edaspidi käitada ükskõik kes, kellega aga kaubale saadakse. Näiteks Väinamere Liinid. Vorstiviil Leedo võileival ei saa TSi laevu käitades olema küll sama paks nagu enne, aga vorst on vorst.

Kokkuvõttes olen veendunud nagu TSi juhid ja majandusministergi: ka pärast 1. oktoobrit 2016 käivad parvlaevad mandri ja saarte vahet. Vahepeal võib juhtuda mõndagi, aga laevad liiguvad, see on kindel. Samuti on kindel, et nende omanik on riik Tallinna Sadama kaudu. Ja 90 protsenti kindel, et vedaja on Väinamere Liinid. Seega, läänerindel suuremate muutusteta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles