R, 2.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Teadur: pühapäev oli ilmarindel erakordne

Teadur: pühapäev oli ilmarindel erakordne
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tormi saabumine Tallinnasse
Tormi saabumine Tallinnasse Foto: Kaimar Karu

Pühapäeval kokku sattunud ekstreemsed atmosfääriolud – kuum õhumass, metsatulekahjude suits ja ülivõimas äikesetorm – vajavad Tartu Ülikooli füüsika instituudi õhusaaste modelleerimise vanemteaduri Marko Kaasiku hinnangul põhjalikumat teaduslikku uurimist.

Pühapäeva õhtul liikus üle Eesti lõunast põhja harvanähtvalt võimas ja kiire äikesetorm, mis rikkus hooneid, jättis kümneid tuhandeid majapidamisi elektrita ja muuhulgas lõpetas Viru Folgi Käsmus enneagselt, rebides ürituse naelana mõeldud Ukraina staaransambli Haidamaky kontserdi alul lavalt katuse.

Eesti lõunapiirilt põhjarannikule jõudmiseks kulus tormil vaid kaks tundi. Aga erakordsed sündmused Eesti õhus algasid juba üle ööpäeva varem.

Alates reedest ennustasid meteoroloogilised mudelid 1-3 kraadiga Eesti soojarekordi purunemist, milleks on mäletatavasti 1992. aasta 11. augustil Võrus mõõdetud 35,6 kraadi.

Ka Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) ametlik prognoos lubas rekordilist 36-kraadilist soojust. Kaugelt kagust Baltimaadele jõudnud õhus ulatus soojus isegi umbes 1,5 kilomeetri kõrgusel 22 kraadini – täiesti troopiline õhk.

Suurimat kuumust ennustasid mudelid seekord Eesti kirdenurka, mitte tavaliselt suvekuumuse poolest tuntud Võrumaale – niisugune oli kuumima õhu liikumise suund, aga peale selle jääb õhku jahutav Soome laht kagutuulega allatuult ja samuti pisut jahedamast Peipsi järvestki läheb õhuvool napilt mööda. Siiski jäi rekord sündimata.

Pühapäeva maksimaalseks tunnikeskmiseks mõõdeti Narvas 33,2 ja Jõhvis 34,3 kraadi.

Päev varem kerkis Narva-Jõesuus termoneetri näit 35 soojakraadini, nagu oli ka ennustatud. Öö vastu pühapäeva oli paar kraadi soojem kui laupäevane, seega andis eelmise päeva soojust talletanud maapind maapind hea „lähtepositsiooni“ veelgi suuremaks kuumuseks pealelõunal.

Kuid nii see ei länud. Juba hommikust saati näitasid meteovaatlused Ida-Eestis tugevat sumu või põuavinet nähtavusega vaid 4-8 km, sest öösel jõudis Eestisse hiiglaslike metsatulekahjude suits Venemaalt.

Selle liikumist võimaldab poolteist ööpäeva ette näha Soome Meteoroloogiainstituudi õhukvaliteedi mudel SILAM (http://silam.fmi.fi).

Ööl vastu pühapäeva tõusiski ülipeente - alla 2,5-mikromeetriste - tahkete osakeste kontsentratsioon Eesti Keskkonnauuringute keskuse andmeil väga kõrgele ja saavutas maksimumi pealelõunal: 60 – 70 mikrogrammi kuupmeetris, Narvas üle 100 mikrogrammi kuupmeetris ehk umbes kümme korda üle tavalise.

Põlengute teine tunnusaine südinikokdiid ehk vingugaas tõusis 600 – 800 mikrogrammini kuupmeetris ehk umbes viis korda üle maapiirkondade fooni. Vaid Lääne-Eesti saartel ei täheldatud ebatavaliselt kõrget saastetaset, sest seal valitses merelisemat päritolu õhk.

Ülipeente tahkete osakeste ööpäevane piirkontsentratsioon 25 mikrogrammi kuupmeetris sai Ida-Eestis oluliselt ületatud, mis tähendab juba terviseriski krooniliste hingamisteede haigustega inimestele.

Vingugaasi pärast ei olnud siiski vaja muret tunda – selle kontsentratsioon jäi kaugele alla ohtlikku taset, milleks on Euroopa Liidus määratud 10 milligrammi ehk 10 000 mikrogrammi kuupmeetris.

Kuid suitsune, seega halvemini läbi paistev õhk tähendab ka maapinnale jõudva päikesekiirguse nõrgenemist. Selle tulemusena saab maapind vähem soojust ja päevased temperatuurid jäävad madalamaks kui ennustab mudel.

Arvatavasti just seepärast ei saanudki Eesti möödunud märkimisväärsel pühapäeval endale uut soojarekordit.

8. augustil kokku sattunud ekstreemsed atmosfääriolud – kuum õhumass, metsatulekahjude suits ja ülivõimas äikesetorm – vajavad põhjalikumat teaduslikku uurimist.

Vaja on välja selgitada, kui suurel määral mõjutas suits õhutemperatuure maapinnal ja kõrgemal ning kas sellel oli ka mingi mõju kujunenud äikesetormile, mille järel läänest saabunud suhteliselt puhas õhumass suitsuvinele järsu lõpu tegi. Seda kõike selleks, et edaspidi taolisi olukordi täpsemini ette näha.

Märksõnad
Tagasi üles