Art Leete: soome-ugri nõidus

Art Leete Foto: Lauri Kulpsoo

Art Leete kirjutab värskes Sirbis, et soomeugrilased on alati kahtlustanud, et võõrad on nõiad.

Nõidus on universaalne kultuurinähtus ajas ja ruumis, ka ei tunne nõidus rahvuslikke ega seisuslikke piire. Näiteks alles mõni aasta tagasi müüdi interneti teel Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy näoga voodoo-nukke, mida soovijad said nõeltega torkida. Selle peale ähvardas president nukutootjad kohtusse kaevata. Soomeugrilasena oli ta muidugi kohe aru saanud, et asi on naljast kaugel ja tarvitusele tuleb võtta vastumeetmed.

Hiljuti tudeerisin Komimaal kohalikku ajalehte ja seal oli üle poole lehekülje täis kuulutusi, kus pakuti nõidumisteenuseid: iidsete taigadega võetakse soovijate pealt maha kuri silm, suguvõsa needus, ebaõnn, alkoholisõltuvus, tuuakse tagasi abikaasad ja kõrvaldatakse võistlejannad. Nõiad töötavad tasuta (see tähendab, telefoni teel) või lubavad, et teenuse eest saab maksta pärast nõiduse õnnestumist, ning annavad oma tööle mitmeaastase garantii. Pakutakse maagilist kiirabi ning parandatakse teiste nõidade vigu. Ilmneb, et nõidumine on tänapäeval üks laiemalt levinud teenuseid, äärmiselt perspektiivikas kultuuriettevõtluse vorm.

Sellised näited osutavad aga ka asjaolule, et nõidus on tänapäeval ülemaailmne nähtus. Kuigi lehekuulutustes kirjutatakse vahel, et teenus põhineb arhailistel maagia traditsioonidel, ei ole võimalik aru saada, et harrastataks mingit eriliselt ürgset komi või soome-ugri nõidumist. Ega seda pakkuda saakski, sest soome-ugri nõidus töötab natuke teisiti.

Iga kord, kui ma Siberis või Komimaal käin, kirjutan üles uusi nõidumisvõtteid ja viise nõidusest hoidumiseks. Olukordi, kus võib tekkida nõidumine, tuleb kogu aeg ette ja inimesed poetavad muu jutu sisse märkusi, et see või teine asi võib olla nõidusega seotud. Nõidusest ei ole võimalik kõrvale hoida – see on osa argipäevast ja kogu elu on sellest läbi imbunud. Nõidumine ei ole siiski mingi mõnus asi, seega püütakse seda ikkagi vältida. Enda avalik reklaamimine nõiana on seega soome-ugri kultuurikontekstis küllaltki veider.

Soome-ugri nõiduse teeb haaramatuks just see osa maagiaga tegelemisest, mis toimub tahtmatult. Näiteks komidel on selline nõidus (vomidz) üsna paratamatu, igaüks võib seda kogemata teha. Vomidz toimib juhuslikult väljendatud tunnete, nt hämmastus, imetlus või kadedus, kaudu. Piisab, kui keegi ütleb juhtumisi oi!, ja ongi toimunud nõidumine.

Samamoodi mõistavad nõidust ka handid. Ühel suvel päris nõukogude aja lõpus läksime hantidega öösel kalavõrke jõkke laskma. Siberi ööd ei ole ka suvel eriti soojad ja jõevesi oli küllaltki jäine. Astusin kogemata liiga sügavale ja vesi voolas üle kalamehesäärikute serva. Ootamatusest ei suutnud ma selle peale suud kinni hoida ja handid vaatasid mind päris kahtlaselt pika pilguga. Tõele au andes ei piirdunud ma ka lakoonilise oi! huulilt poetamisega. Peagi leidis üks handi kalur end samuti jõevoogudes suplemas. Ent tema reageeris juhtunule rahulikult, nentides vaid: «Saabas sai täis…» Pärast ootasime kaldal lõkke ääres mõne tunni kalade võrkupugemist ja ma lootsin, et ei keeranud oma ohjeldamatusega kalalkäiku päriselt vussi.

Kirjeldatud juhtumile lisas pinget ka asjaolu, et soomeugrilased on alati kahtlustanud, et võõrad on nõiad. Näiteks Komimaale on läbi aegade saadetud sõjavange, keda kohalikud on pidanud eriti võimsateks nõidadeks. Viimati, maailmasõdade järel, saadeti laagritesse ja asumisele palju sakslasi, kes suuremalt jaolt olid protestandid. Komid tegid asjast muidugi loogilise järelduse. Kui 1990. aastatel jõudis Komimaale uus karismaatiliste protestantide misjonilaine, siis oli komidel juba pikaajaline kogemus selliste nõidadega kokkupuutumisest. Ja nõidade alla lähevad nelipühilased ja karismaatikud vabalt – nad väljendavad oma tundeid vaimsetes küsimustes otse ja nende jumalateenistused on emotsionaalselt haaravad. Nii üldine avalik arvamus kui ka kohalik rahvapärane käsitlus paneb Venemaal protestantidele (nagu ka välismaa etnograafidele) küllaltki lihtsalt külge spiooni sildi. Protestandid usuvad «välismaa usku» ja neil ei saa ju muud eesmärki olla kui Siberi metsade ja soode vahele Ameerika tugipunkti rajamine (tõenäoliselt koostöös etnograafidega). Aga see on kõigest moodsa aja modifikatsioon palju sügavamalt juurdunud, traditsioonilisest soome-ugri arusaamast nõidadest kui sellistest.

Kaugelt maalt saabunud uurijana on mul paratamatult lootusetu soomeugrilaste seas nõidumisest hoiduda. Hiljuti kitkusime komi jahimeestega laanepüüsid ja metsiseid. Nad lasid mul sinna juurde räägitut diktofoniga salvestada, aga kaamerat välja võtta ei lubatud. Siinkohal ilmneb soome-ugri animismi nüanss: mikrofon nõidusega ei seostu, kaamera ja kujutised aga küll. Olen ka sattunud filmima nii nõiduja kui ka ohvrite jaoks ootamatult toimunud nõidumise juhtumit. See juhtus mõne aasta eest, sügisese jahihooaja lõpul. Jahimehed tegelesid sauna eesruumis äsja metsast püütud lindudega, kui äkitselt astus hoovi naabrinaine (kes muide oli küla ainus evangeelne protestant) ja hakkas saaki kiitma. Kardetavasti võimendas filmimine seda nõidust, aga mul ei olnud sinna enam midagi ka parata. Komi sõbrad olid pärast pisut õnnetud, aga oma tundeid väga ei väljendanud. See oleks jätkanud juba niigi liiga selgelt sõlmitud nõiaringi.

Siberiski ollakse veendunud, et iga kujutis on elav. Mingeid pilte ei tohi ilma põhjuseta teha. Ükskord kinkis meiega välitöödele tulnud soome neiu handi lastele õhupalle. Et kingitused oleks lõbusamad, joonistas ta õhupallidele näod. Handid kohkusid ja selgitasid, et igasse asja, millele tehakse nägu, läheb mingi vaim. Aga kui õhupall puruneb, ei tea keegi, mis sellest vaimust saab.

Nõidus on soomeugrilastele nagu õhk. Ilma nõiduseta ei ole võimalik elada, sest see on lihtsalt elu eeltingimus. Nõidumisega tegelevad kõik ja see võib juhtuda igal pool ja igal hetkel. Et üldiselt ei peeta nõidust mingiks toredaks asjaks, on vaja osata sellest võimaluste piires hoiduda. See aga omakorda tähendab, et mittenõidumine eeldab nõidumise kohta eriti häid teadmisi. Tõsiasi on, et tihti nõiutakse arusaamatusest ning see omakorda selgitab, miks võõrad alatasa nõidadeks osutuvad. Seega tekitab nõidus ka vajaduse elu kultuuripõhise kulgemise loogika mõistmiseks.