Karin Streimann: mida mõtleb üks väike inimene, kui tema vanem on purjus?

Foto: Corbis/Scanpix

Tundub, et alkohol on muutunud üheks osaliseks pereelus, mida lapsed ei salli ja millest vanemad ei loobu, kirjutab Tervise Arengu instituudi laste ja noorte tervise vanemspetsialist Karin Streimann.

Eesti elanike poolt tarbitavad alkoholikogused on suured ning tarvitamise piiramist nähakse tihtipeale vabaduse ja õiguste piiramisena. Rohke alkoholi tarvitamist selgitatakse pikaajaliste traditsioonide, halva kliima, keerulise ajaloo, meie kinnise iseloomu või vale statistikana. Kuidas aga kogevad täiskasvanute alkoholitarvitamist lapsed? Mis tundeid vanemate purjusolek neis tekitab? Mis siis, kui täiskasvanute rohke alkoholi tarvitamine piirab laste vabadusi ja õiguseid?

Soomes on juba aastakümneid uuritud, kuidas kogevad täiskasvanute alkoholitarvitamist lapsed. Arvatakse, et vähemalt veerandit lastest mõjutab vanemate alkoholitarvitamine negatiivselt. See põhjustab kodus kaklemist ja tülitsemist, häbi oma vanemate pärast ning usalduse kaotamist. Soomlased alustasid äsja uue sotsiaalkampaaniaga, et juhtida täiskasvanute tähelepanu laste nägemusele alkoholist ning alkoholi tarvitamisest. See esitab kõigile täiskasvanutele mõtlemapaneva küsimuse: «Mis oleks, kui lapsed saaksid endale ise vanemad valida?»

Ka Eestis on olemas teadmine sellest, kuidas kogevad lapsed täiskasvanute alkoholitarvitamist. Näiteks uurisime sel kevadel fookusgruppides, millised on 12-17-aastaste noorte hoiakud alkoholi suhtes ning millistes olukordades puutuvad noored alkoholiga kokku. Tunded ja mõtted, mida noored vanemate alkoholitarvitamise kohta esile tõid, on väga emotsionaalsed. «Vastiku tunde tekitab... Siis nad [purjus vanemad] nagu käituvad ebanormaalselt, siis nad nagu ei saa millestki aru ja siis järsku nad magavad lihtsalt, siis nad ei kuule mind, ei saa aru, mida ma räägin».

Sarnaseid kogemusi ja tundeid tõid välja paljud: «Mind see ärritab, eriti näiteks kui isa tuleb õhtul... Isaga on nii et ta tuleb joobes peaga koju ja ta hakkab kümme korda ühte asja seletama.... Täiesti närvidele käib, täiesti närvi ajab lihtsalt». Sageli unustatakse lubadusi, mida joobes peaga on antud: . «Tavaliselt on nii, et ta alguses ütleb midagi ja teatud aja pärast ei mäleta enam, mis ta ütles...».

Laste kodu peaks olema turvaline ja kindel koht, alkoholi tarvitamine võib tekitada aga kaootilised reeglid ja häirida pere rutiine. Kasvõi seda, millal magama minnakse ja üles tõustakse või kas hommiku- ja lõunasöök on olemas või mitte. Tihtipeale on alkoholi tarvitamise tõttu vanemate käitumine etteaimamatu ning segadust tekitav. Rutiinide rikkumist kirjeldavad fookusgruppides osalenud noored: «Mul ükskord kasuisa magas maja ees pingi peal ja oli, et kus mu kodu on...?». Teine noor kirjeldab kodust õhkkonda ja teadmatust nii: «Siis tuleb isa laamendama ja õiendama ja siis ongi... Ema saadab ta kodunt välja ja siis alles hommikul tuleb kasuisa koju... Aga ma jäin mõtlema, kus ta ööbis...?».

Kirjeldatakse tundeid, mis varieeruvad ärritusest ja vastikusest haledustundeni. «Tekitab haledaid tundeid... Isa tuleb juua täis peaga koju, hakkab laamendama, vanemad kaklevad ja siis ema viskab nagu isa kodust välja...». Kui laps ei tea, mis täna õhtul ees ootab – kas vanem tuleb koju, kus vanem magab, kas temaga on kõik hästi – ei suuda ta ka keskenduda oma tegemistele. Lapseks olemise asemel peab ta muretsema oma täiskasvanud vanema heaolu pärast.

Alkoholi tarvitamine on laste nägemuses osaks paljudest rituaalidest: puhkepäevade tähistamine (jõulud, jaanipäev, vabariigi aastapäev, pulmad, matused), perekondlikud traditsioonid (sünnipäevad, puhkused). Fookusgrupis osalenud noor kirjeldab: «Mul on tavaliselt nii, et mu vanemad joovad alati siis, kui on mingi vana-aastaõhtu või niimoodi.... siis täiega mingi... Lakuvad ja joovad, pärast tuleb kohale ja nömm- nömm-nömm ...». Alkoholi osa vanemate elus ning enda tundeid kirjeldab noor: «Kui ma lähen koju ja näen, et vanemad on jälle kuskil diivani peal onju, et ühel džinn ja teisel õlu käes, et siis nagu... ei ole motivatsiooni...».

Tundub, et alkohol on muutunud üheks osaliseks pereelus, mida lapsed ei salli ja millest vanemad ei loobu. Kas lapse nägemuse teadvustamine suurendab vanemate motivatsiooni alkoholi vähemaks tarvitamiseks?

Tulles tagasi alguses välja toodud täiskasvanu õiguste ja vabaduste juurde tekib küsimus, et miks need õigused on tähtsamad lapse õigusest turvalisele ja toetatud arengule? Imeilusasti kirjutas Astrid Nõlvak oma Eesti Päevalehes ilmunud artiklis «Alkoholi puudumine ei riku pidu» alkoholivabast Hiiu Folgist: «Ilus on vaadata, kui emad ja isad võtavad õlle- või veiniklaasi asemel pihku oma väikese tütre või poja käe ning saavad osa kõigest, mida festivalil on pakkuda. Tore on näha laste nägudel rahu ja rõõmu, sest neil on hea oma vanematega koos olla.»

See sama väike käsi, väike inimene, võiks olla meil meeles ka sünnipäevadel, pulmades, jaanipäeval, nädalavahetustel. Mida mõtleb üks väike inimene, kui tema vanem on purjus?  Noorte endi ütluste põhjal võib öelda, et seoses vanema alkoholitarvitamisega on enamus lastest tundnud erinevaid tugevaid negatiivseid tundeid. Kui vanem ei suuda endale piire seada, kuidas saab laps seda õppida?

Lõpetaksin antud teema tsitaadiga, mille ühes fookusgrupis osalenud laps ütles: «Kui mina oleks president, siis ma keelustaks alkoholi tegemise...». Loodetavasti paneb see lapse mõte täiskasvanud mõtlema.