Marek Helm: varimajanduse vastu saab vaid ettevõtjate abiga

Maksuameti juht Marek Helm. Foto: Liis Treimann

Novembris jõustuv muudatus, mis kohustab äriühinguid deklareerima kõik vähemalt 1000-eurosed tehingud, soodustab ausat ettevõtlust, kirjutab maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm.

Maksu- ja tolliameti (MTA) meeskonnale on usaldatud viimasel ajal vedada mitmeid põhimõttelisi muudatusi, mis suurendavad Eesti maksukeskkonna läbipaistvust ja aitavad kokku koguda seni varimajandusele kaotatud summad. MTA tegevuse juures on olnud aga alati abiks ettevõtjad, kelleta on algatusi ellu viia väga keeruline, kui mitte võimatu.

1. novembrist hakkab kehtima kord, millega Eestis tegutsevad äriühingud peavad iga kuu deklareerima kõik vähemalt 1000-eurosed arved. Tänan erinevaid osalisi, kes on teinud omalt poolt jõupingutusi, et muudatuseks valmis olla. Meie väga hea koostöö majandustarkvara tootjatega lubab eeldada, et enamiku Eesti ettevõtjate jaoks saabub tehinguinfo deklareerimise muudatus sujuvalt. On ettevõtteid, kellele on üleminek erinevatel põhjustel veidi aeganõudvam, kuid selleks nägi seadus ette ka üleminekuaja. 480st üleminekuaja taotlusest saime täielikult rahuldada 372 ja lisaks veel osaliselt 92.

Arusaadav, et kõnealune muudatus on tekitanud ettevõtjate seas küsimusi ja diskussiooni. MTAs lähtume arusaamast, et meie oleme ettevõtjate jaoks, mitte vastupidi. Muudatusi maksukogumises või tollipiiril ilma ettevõtjate abita ei toimu. Meil on edulugusid, mis on sündinud koostööst ausa ja konkurentsikeskkonda väärtustava ettevõtjaskonnaga (autosektor, kütusesektor, ehitussektor, töötamise register jne).

Ka käibemaksu tehinguinfo deklareerimise muudatuste selgitamisel olen sageli kohanud ettevõtjate julgustust ja toetust. Me teeme selle ära, sest tegelikult on seda vaja, on mulle viimastel kuudel öelnud nii enamik Eesti tuntud suurettevõtjaist kui ka maakondades tegutsevad väikeettevõtjad.

Aga küsime veel kord: milleks see muudatus? Milleks peame pingutama?  Ühiskonna heaolu seisukohalt on kaalul palju. Eesti ettevõtjate tehingute lahknevus nende Euroopa partneritega on suurusjärgus 850 miljonit aastas. See summa ei tähenda ainult pettust, vaid ka eksimusi deklareerimisel. Kui suured on tehingute lahknevused Eestis, ei oska ma hetkel öelda. Esimene pilt tekib sellest detsembri lõpus. Tekib täiesti uus teadmine, mis aitab paremini suunata meie tööd ausa konkurentsikeskkonna toetamisel.

Milline on selle uue kontrollisüsteemi mõju Eesti ettevõtlusele? Arvan, et äriregistri koormus väheneb, variettevõtete registreerimine aeglustub. Puhverettevõtete loomine pole enam nii tõhus, mistõttu nende kasutamine nn igamehepettuses eeldatavalt väheneb oluliselt.

Pea 10 000 ettevõtet, kel korraliku kogukäibe juures pole ette näidata lisandväärtust, hakkavad vähehaaval tasuma käibemaksu. Käibemaksu laekumine paraneb fiktiivsete tagastusnõuete vähenemisega ja ausate ettevõtete tegevusmõju suurenemisega. Ettevõtetel, kes meie andmetel küll maksavad palka ja tööjõumakse, hakkab käibedeklaratsioonidel kajastuma ka lisandväärtus, mis peaks olema ju ettevõtluse idee ja eeldus töötajatele palkade maksmiseks ja mis peamine – kasumi teenimiseks.

Jah, Eesti ettevõtete poolt kaupade ja teenuste müük vähemalt mõnda aega väheneb, sest väheneb majandusliku sisuta ja seni puhtalt pettuse ajendil tehtud tehingute arv. Seda trendi näeme tegelikult juba praegu. Eesti-sisest müüki peaks aga aitama õige pea taastada nende ausate ettevõtete käibekasv, kes aastaid kannatasid arveveskite tegevuse tõttu. Kui väheneb maksude sahkerdamisega saadud konkurentsieelis, saavad ausad ettevõtted turul n-ö ruumi juurde. 

Ülaltoodu on ka minu vastus nendele, kes on öelnud, et tegelege nendega, kes petavad, ja jätke teised rahule. Reaalsuses on paraku võimatu luua dubleerivad süsteemid läbipaistvalt tegutsevale ja oma tulusid varjavale ettevõttele. Nii saavad vastutustundlikud ja ausad ettevõtted ilma vähimagi kõhkluseta pärast 1. novembrit öelda, et panustavad taas sellesse, et pettusi oleks vähem. Ettevõtjad ise vähendavad andmete esitamisega varimajanduse osakaalu ning aitavad pettuse kiiremini välja tuua.

Rakenduv süsteem muudab senise paberil toimunud kontrolli ka automaatseks ning seega palju tõhusamaks. Nii maksumaksja kui ettevõtja võidavad olukorras, kus MTA töötajad tegelevad rohkem reaalse kontrolli ja riskikohtadega, selle asemel et täita oma tunde aeganõudva paberitelt info kogumisega.

Argument, et ei peaks võtma kasutusele lahendusi, mis on globaalses mastaabis uudsed, on küsitav. Eesti on riik, mis paistab silma just oma tulevikku suunatud vaatega infotehnoloogias ning tulevikulahenduste arendamisel. E-maksuametit ei teinud me kellegi teise eeskujul. Praeguseks on aga juba raske meenutada sellele eelnenud aega ning enamgi veel, Eesti eeskujul on elektroonne maksude deklareerimine levinud üle maailma.

Miks ei võiks samamoodi minna ka käibemaksu kontrollsüsteemiga? Meie meeskond ja projekti arenduspartner on endale sellise ambitsioonika eesmärgi seadnud ning arvestades, et Euroopa Liit kaotab Euroopa Komisjoni hinnangul käibemaksu kahjudena ligi 200 miljardit eurot aastas, on potentsiaal jälle meie kogemuse jagamiseks tohutu. Omaette argumendiks Eesti kui investeerimismaa tutvustamisel muutuks ka maksude poolest läbipaistvam ettevõtluskeskkond võrreldes naaberturgudega.

Loomulikult ei ole võimalik varimajandust lõpuni likvideerida, kuid igal aastal laekumata jääv maksutulu ei tohi jääda ühiskonna jaoks pelgalt statistikaks. Riigi eesmärk peab olema koostöös ettevõtjatega otsustavalt vähendada Eestis varimajanduse osakaalu ning senisest oluliselt parem maksude deklareerimise kontroll on samm selles suunas.