Tõnis Oja: kildarevolutsioon sööb oma lapsi

Tõnis Oja. Foto: Liis Treimann

Peaminister Taavi Rõivas rõõmustas juuli alguses koos oma parlamendisaadikust sõbra, Eesti Energia nõukogu liikme Kalle Pallinguga sotsiaalmeedias selle üle, et Brenti toornafta hind tõusis üheksa kuu kõrgeimale tasemele, mis on hea uudis põlevkiviõli tootjatele.

«Seda (elektri hinna langust – T. O.) aitab aga kompenseerida Brenti toornafta hind, mis püsis juunikuu alguses üsna stabiilsena, jäädes 108 ning 109 dollari vahele barreli kohta. 19. juuniks saavutas naftabarreli hind viimase üheksa kuu kõrgeima taseme, sulgudes hinnaga 115,06 dollarit,» kirjutas Palling Facebookis, mida peaminister edasi jagas.

Tõesti, südasuvel võis tunduda, et meist on peagi saamas õliriik. Eesti on maailma suurimaid põlevkiviõli tootjaid. Naftabarreli hind oli püsinud juba pikemat aega stabiilselt ülalpool 100 dollari taset ning Eesti Energia juht Sandor Liive kinnitas teleuudistele, et tema ei tea ühtegi tõsiseltvõetavat prognoosi, mille kohaselt nafta hind peaks märkimisväärselt langema.

Tagatipuks kirjutas mainekas ajakiri The Economist oma juuni viimases numbris, et peagi võib tulla teine kildarevolutsioon, mille peategelaseks on põlevkivitööstus eesotsas Eestiga.

Esimene kildarevolutsioon algas teatavasti mõne aasta eest Ameerika Ühendriikides, kus tänu uutele tehnoloogiatele hakati orgaanilist ainet sisaldavatest kiltadest (argilliitidest) ja nende vahekihtidest pumpama maagaasi ja naftat. Revolutsiooni tulemusena langes USAs maagaasi hind järsult ning järsult on suurenenud ka sealne naftatootmine. Ühendriikide naftatootmise järsk kasv viimastel aastatel on üks peamistest põhjustest, miks nafta hind on paaril viimasel aastal tasapisi langenud.

Nüüd on tekkinud huvitav olukord, kus kildanafta tootmise suurenemine on alandamas musta kulla hinda, mis on aga liikumas juba selliste tasemete suunas, et mõned projektid on muutumas ebarentaabliks. Kildanafta tootmine on keeruline ning nn tavalise (konventsionaalse) nafta tootmisest märkimisväärselt kallim, mistõttu on just kildanafta esimene, mis hinnalanguse jätkumise korral ise esimesena löögi saab. Selle ja teiste nn mittekonventsionaalsete naftade (naftaliivad, ülisügavates vetes ja Arktikas lasuvad naftaväljad) tootmine on kasumlik vaid siis, kui nafta hind on suhteliselt kõrge.

Tõsi, praeguse hinnataseme korral on tootmine veel kasumlik. USA energeetikaministeerium teatas eelmisel nädalal, et vaid neli protsenti sealsetest naftapuuraukudest nõuab hinnataset vähemalt 80 dollarit barrel. Sama kehtib ka meie põlevkiviõli kohta. Eesti Energia teatas BNSile, et põlevkiviõli tootmine on kasumlik siis, kui naftabarreli hind püsib ülalpool 70 dollari taset, sama on kinnitanud Postimehele VKG. Ei tootmist ega ka otsuseid tuleviku investeeringute kohta ei teha lühiajaliste hinnakõikumiste põhjal. Aga pikaajalisemad trendid panevad nii mõnedki ettevõtted oma investeeringuid üle vaatama.