:format(webp)/nginx/o/2023/01/08/15068012t1h3ce3.jpg)
/nginx/o/2008/07/24/59486t1h5ab7.jpg)
Erkki Bahovski: euroremondi ootel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Parlamendi hoone Strasbourg’is on muljeltavaldavalt suur – et sellele ring peale teha, kulub umbes pool tundi. Hoones sees võib lootusetult ära eksida ja kui arvestate, et peate kellegi juures olema viie minutiga, siis varuge vähemalt paarkümmend minutit.
Ent see kolossaalne ehitis seisab enamiku ajast tühjalt, sest Euroopa Parlament tegutseb ka Brüsselis. Nüüd, kui Strasbourg’i hoone hemisfääri lagi sisse kukkus ja hooaeg hakkab Strasbourg’i asemel Brüsselis, on hakanud taas kõlama hääled, et parlament võiks olla ikkagi ühes kohas ja parlamendisaadikute igal aastal 200 miljonit eurot maksva minev rändav tsirkus nende kahe linna vahel tuleks lõpetada.
Vastuargumendid on teadagi sellised, et Strasbourg sümboliseerib Saksa-Prantsuse leppimist pärast Teist maailmasõda ja seetõttu oleks selle kadu halb. Tõepoolest, see, et Euroopas ei ole seda rivaliteeti, on suur eelis ka Gruusia konflikti valguses Eesti julgeoleku tagamisel. Kuid leppimist ei taga siiski vaid üks ehitis, vaid ikkagi jagatud väärtused. Just neid peaks Euroopa praegu rõhutama, mitte tegelema vaidlusega hoonete üle. Nii parlamendi hoone Strasbourg’is kui ka parlament vajavad euroremonti.