Kirill Teiter: kümme küsimust peatselt lahkuvale valitsusele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirill Teiter
Kirill Teiter Foto: Raigo Pajula

Valitsus võiks enne tuleval kevadel ametist lahkumist leida veidi aega mõne pisiasja parandamiseks. Muidugi on nad kooseluseaduse ja muude globaalsete murede kõrval köömes, kuid igapäevaelu rikuvad nad küll, kirjutab pensionär Kirill Teiter.

1. Kooliaasta on alanud. Jube on vaadata, kuidas pisikesed poisid-tüdrukud seljas ilmatusuuri kotte tassivad, eriti kui nad nendega täis bussi peale ronima peavad. Koti teevad raskeks eelkõige õpikuid.

Küsimus: kui õpikud on kodus õppimiseks, siis milleks neid kooli tassida, kui aga õpikuid nõutakse koolis, siis milleks on sinna õpetajaid tarvis?

2. Lähened ristmikule, kus pole ei foori ega märki. Järelikult kehtib seal parema käe reegel. Peatun, et anda teed autole paremalt. Kuid selle juht jääb samuti seisma ja vehib käega, et sõida-sõida. Hakkan sõitma ja näen, et juhile paremalt on seatud märk «Anna teed». Järgmisele ristmikule sõites juba tean, et minul on eesõigus. Ja siis käib pauk. Selgub, et sellel ristmikul kehtib parema käe reegel. Autod lõhutud, mina süüdi.

Küsimus: kuidas nimetada ristmikku, mis on ühelt poolt märgiga reguleeritud, teiselt poolt aga mitte?

3. Alkoholijookide müük poodides on alkoholiseadusega keelatud kella 22.00-st kuni 10.00-ni. Restoranides, baarides ja muidu kõrtsides piirang ei kehti. 

Küsimus: mille poolest erineb poest kell 21.45 ostetud alkohol (valem CH3CH2OH) kõrtsis kell 22.15 ostetud alkoholist (valem CH3CH2OH)?

4. Tavalisel auto spidomeetril on märgitud 0, 20, 40, 60, 80, 100, 120 km/h jne. Kiiruspiirangud on meil 5, 30, 50, 70, 90, 110 km/h. Kuid neid numbreid spidomeetril ei leia, on vaid pisikesed kriipsukesed.

Küsimus: miks Eestis müüakse autosid, mille spidomeeter ei sobi kehtivate kiiruspiirangutega?

5. Eestis on autojuhile lubatud joove 0,2 promilli, Suurbritannias 0,8 promilli ehk 4 korda rohkem. Eestis jääb puhumisega vahele 1,1 protsenti, Suurbritannias 11 protsenti autojuhtidest ehk 10 korda rohkem. 

Eestis juhtus mullu 58, Suurbritannias 27 surmaõnnetust miljoni elaniku kohta ehk kaks korda vähem. Eestis põhjustasid joobnuks peetavad juhid  28 protsenti, Suurbritannias 13 protsenti surmaõnnetustest ehk kaks korda vähem.

Küsimus: miks pole Eesti vasakpoolsele liiklusele üle viidud?

6. Tallinnas tehti ühissõidukid omadele tasuta. Väliskülalised ja maakad peavad endistviisi pileteid ostma. Ometi on Tallinn kõigi eestlaste ja kogu Eesti pealinn.

Küsimus: miks pole riik Tallinnale peale maksnud, et ka pealinna külalised tasuta sõita saaksid?

7. Jalgratta ja pisimopeediga võib sõita võimalikult sõidutee parema ääre lähedal. Autoga tuleb maanteel sõita samuti võimalikult sõidutee parema ääre lähedal. Kuna praegu on hommikud ja õhtud pimedad, on ees sõitvat jalgratturit väga raske märgata. Kollane helkurvest, mis kaugelt silma hakkaks ja elu päästaks, maksab sama palju kui pakk suitsu.

Küsimus: miks pole suitsupakile kirjutatud, et osta parem endale helkurvest?

8. Ostsin kummipaadi, mis on 3,5 meetrit pikk. Selgus, et see tuleb ARKis arvele võtta, kuna see on väikelaev ehk veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks. Okupatsiooni ajal registreeriti ja kontrolliti kõiki paate, et keegi minema ei putkaks.

Küsimus: misjaoks peaksin ma niru kummipaadiga hakkama Rootsi sõudma?

9. Keeleseadus nõuab, et avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam peavad olema eestikeelsed. Avalikes kohtades võib sageli näha märki STOP ja teekattemärgist BUS.

Küsimus: mis hinde saab koolilaps, kui ta kirjutab «Stop, bus tuleb»?

10. Eesti maakonnalinnadest Tallinnasse sõitmise keskmine kaugus on 158 km. Eesti maakonnalinnadest Türile sõitmise keskmine kaugus on 120 km. Türile sõites on bensiini ja aja keskmine kokkuhoid 24 protsenti, kümnele maakonnale isegi 40 protsenti.

Küsimus: miks pole Eesti pealinn Türile üle viidud?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles