Tõenäoliselt kaotab Vjatšeslav Leedo kahe aasta pärast mandri ja saarte vahelise praamiliikluse äri, sest riigile kuuluv Tallinna Sadam tegi majandusministeeriumi hankekonkursil parema pakkumise. Riigiettevõte lubas sama teenuse eest kulutada kümne aasta jooksul ligi 60 miljonit eurot vähem kui pakkus Leedo.
Kui riik oleks varasematel aastatel ise laevaliiklust korraldanud, võib-olla oleks saanud sarnase summa arvelt maksta kõrgemat palka nii õpetajatele, politseinikele kui ka päästjatele.
Leedo oskas riigi poolt kinni makstud laevaäriga igal aastal magusaid miljoneid oma kasuks teenima panna, kuid temast sai justkui riigi regionaalpoliitika varjatud elluviija. Suurem osa Leedo kümnetest ettevõtetest tegutseb just Saaremaal, andes tööd sadadele saarlastele.
Leedo tegutseb erakordselt laia haardega: ehitus, teetööd, kinnisvaraarendus, autotransport, bussiveod, turism, majutus, põllumajandus, toiduainete tootmine, mesindus, sport ja kehakultuur, rääkiv ja kirjutav ajakirjandus.
Suurinvestori stiili näitab ajalehe Saarte Hääl käekäik, mille väljaandja on viimasel paaril aastal teeninud sadu tuhandeid eurosid kahjumit. Eelmisel aastal sai firma ligi 442 000-eurose müügitulu pealt ligi 357 000 eurot kahjumit, mis oli märkimisväärselt parem tulemus kui aasta varem.
Kuid muretsemiseks pole põhjust, sest ettevõtet finantseerib Leedole kuuluv Holostovi Kinnisvarahaldus, millele leht võlgneb juba üle kolme miljoni euro. Saarte Hääl isegi ei kuulu formaalselt Leedole, vaid ühele eraisikust täisosanikule. Holostovi Kinnisvarahaldusele seevastu kuulub saarlaste seas armastatud Raadio Kadi, kus töötavad samad inimesed, kes annavad välja lehte. Ligi 760 000-eurose müügituluga raadio kahjum oli mullu vaid paarkümmend tuhat eurot.
Pole välistatud, et varem parvlaevaäris konkurentsi puudumise tõttu suureks puhutud dotatsiooni-miljonid võivad pakkuda finantsilist võimendust ka teistele Leedo äridele. Niimoodi läheb see raha otse just saarlaste heaolu parandamiseks, ehkki suurärimehe nägemuse kohaselt.
Eraettevõtja saab endale lubada metseenlust ja investeerimisotsuseid ilma, et ta otsuseid avalikult selgitama peaks. Keegi ei tohiks ette heita, justkui oleks Leedo praamidega teenitud raha kuidagi valesti kasutanud. Pigem on ta avalikkuse jaoks hoidnud oma positsiooniga võrreldes liigagi tagasihoidlikku joont.
Sellegipoolest on tore, et praamisõiduks kõikide maksumaksjate – enamikus mandriinimeste – taskust korjatava summa muutub nüüd väiksemaks ja selle kasutamine loodetavalt ka läbipaistvamaks.
Saarlaste jaoks oleks igal juhul parem, kui kõik need kümned Leedo asutatud eriilmelised firmad osutuvad kahe aasta möödudes elujõulisteks ka ilma praamiäri lisamiljoniteta.
Leedo pole ka varem saatusele niisama lihtsalt alla vandunud, mistõttu me veel ei tea, kes kahe aasta pärast hakkab praamiäri ajama ja mis saab Saaremaast.