Et jõuda Soomega samale tasemele, peaks Eestis suure lisandväärtusega töökohti olema kolm korda rohkem kui praegu, kirjutab Arengufondi tegevjuht Pirko Konsa. Keskenduda tasub aladele, kus oleme juba tugevad.
Pirko Konsa: kasvuraskuste laest läbi
/nginx/o/2021/03/12/13676651t1h995f.jpg)
14. oktoober 2014, 17:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimased nädalad on toonud majandusdebati tulipunkti ühe Eesti majanduse kasvuraskuse – keskmise sissetuleku lae alla lõksu jäämise –, ja kuidas seda ravida. Et lagi on tõesti pea kohal, pole kahtlust. See ei nihku sentimeetritki, kui me päevast päeva lihtsamaks ja odavamaks muutuva tootmisprotsessi esimestes etappides askeldame. Üleskutsed majanduse taaskäivitamise nimel allhanke tupikteelt välja tagurdada ja väärtusahela ülemistel astmetel innoveerima hakata on esmapilgul loogilised. Keerulisem on aga küsimus, mida ja kuidas uuendada, mida toota, kuhu eksportida.
Kindlasti on õige vastus, et uuendada on vaja teadmisi ja oskusi. Üks viis selleks on süstida innovatsiooni koolihariduse kaudu, kuid mitte ainult. Lähiajaloost on võtta ses osas ka mastaapne kogemus iseseisvuse taastamise järgsetest aastatest, mil Eesti majandus oli sunnitud tegema läbi väga suure muutuse. Erastamisprotsess tõi Eestisse välisinvestorite kapitalile lisaks toona senitundmatuid teadmisi ettevõtte juhtimisest, tootmise korraldamisest, projektijuhtimisest jne. Pea inimpõlv on olnud hea kool õppimaks, kuidas tootmist ja äri korraldada. Nüüd aga tuleb hakata õppima, kuidas ise toodete arendamise ja uute globaalsete ettevõtete loomise konkurentsis kaasa lüüa.
Siin saavad kaasa aidata riskikapitalistid, kes pakuvad start-up-maailmas vajalikku oskusteavet koos investeeringuga. See tähendab võimekust luua innovaatilisi ja inimkeskseid tooteid, mis on loodud disainmõtlemise põhimõtteid kasutades. Nii praegused tegijad kui ülikoolinoored peavad majandusmudelite mõistmise kõrvale ehitama teadmised ja omandama oskused mõista klienti, juhtida toote loomise protsessi, luua parimat kasutuskogemust ja skaleeritavaid tooteid, neid väärtuspõhiselt hinnastada. Ehk kuidas luua toode, mida väga paljud kliendid tõeliselt tahavad ja hindavad.
Oleme seni käinud allhankija rada ja teinud iga kliendi jaoks oma (pool)toote. Vähem oleme mõelnud sellele, kuidas luua toode, mida vajavad vähemalt kümned, sajad või tuhanded kliendid. Enamjaolt on selliste toodete arendusprotsess pikk ja nõuab aastatepikkust kogemust, tasuks on aga kõrgepalgalised töökohad ja maksutulu aastakümneteks.
Näide meie ülelahenaabritelt. Turu linnas juba 70 aastat tegutseva farmaatsiaettevõtte Bayer tootmis- ja arendusüksuses saab tööd ca 700 inimest, sh 60 teadlast, kes laborites realiseerivad pikaajalist koostööplaani kohaliku ülikooli, omavalitsuse ja ettevõtte vahel. Bayeri aastakäive on 700 miljonit eurot ehk iga töötaja kohta miljon eurot. Ettevõtte tulumaksu tasutakse 85 miljonit eurot aastas, millest enamik läheb omavalitsuse rahakotti.
Ka meil on olemas edulugusid, kus luuakse maailmamastaabis unikaalset. Siiski on neid vähe. Meie senist sooritust ja riigi proportsioone vaadates peaks suure lisandväärtusega töökohti olema kolm korda rohkem kui praegu, et jõuda põhjanaabritega samale tasemele. Kiiremate tulemuste nimel tasub tähelepanu suunata aladele, kus oleme juba tugevad. Teadusel on juba praegu Eestile ja siin asuvale rahvusvahelisele ettevõtlusele anda ning vastupidi.
Arengufond on analüüsinud valdkondi, kus Eestil on ettevõtlus- või teaduspotentsiaal, kus meie suurus, ajalugu ja asukoht on meile eeliseks. See ei tähenda, et teised ettevõtlusharud ei peaks arenema või neid ei peaks toetama. Pigem tähendab see harude eelisarendamist, kus Eestis on juba praegu olemas arvestatavaid teadmisi ning kus ettevõtluse ja teaduse kokkuviimises peitub potentsiaal suurimaks lisandväärtuseks.
Valdkondi ja tehnoloogiaid, millega tegelemine annab suhteliselt suuremat ja kiiremat mõju, oleme seni välja raalinud viis kuni kuus – hea näide on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine töötlevas tööstuses ja tootmises, aga ka biotehnoloogia, meditsiiniteenused ja -tehnoloogia, ressursikasutus ja väärindamine.
Kui vaadata lähemalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, siis suurte andmemassiivide usaldusväärne töötlemine ja tarkvaraarendustehnoloogiate maailmatase nii hariduses kui ettevõtluses on üks edu tagajaid. Ent on teemasid, mis tulevikuvaates vajavad erilist tähelepanu. Tervishoiuvaldkonnas on e-tervise süsteemi ja digiloo käivitamisest möödas kümme aastat ja tervishoid vajab uut hoogu – see võiks olla rohkem ettevõtlusele avatud. Praegu on küsimus selles, kuidas panna inimesi oma tervise vastu rohkem huvi tundma ja sellesse panustama. Soodsate eelduste kujundamisel saab riik soodustada ennetava iseloomuga terviseteenuseid pakkuvate ettevõtete turuletulekut. Tervishoiu kui majandusvaldkonna areng peaks liikuma suunas, kus eri tehnoloogiad aitaksid inimestel oma tervist paremini hoida.
Sama oluline on see, et haiglad, Eesti haigekassa ja kogu tervishoiusüsteem oleksid valmis uuendusi kasutusele võtma ning osalema inimkesksete toodete loomisel. Septembrikuisel Barack Obama visiidil jäi kõlama fraas, et USA tervisekindlustuse e-keskkonna loomisel oleks pidanud konsulteerima eestlastega. Kommentaar tõendab, et Eesti pole kaugel sellest, et meie e-riigi kõrval saaks maailmas tuntuks ka meie e-tervishoid. Peame kasutama oma unikaalseid eeliseid, tugevat IT-platvormi ja kiiret rakendamisvõimet, et globaalselt e-tervishoiu vedajate seas olla.
Teine näide. Infotehnoloogia tähtsus on Eesti jaoks väljaspool kahtlust. Aga kui palju suudame kasutada ITd selleks, et vältida sellises traditsioonilises valdkonnas nagu ehitus inimlikke vigu – kiirendada planeerimisprotsessi, automatiseerida, luua kvaliteetsemaid ja paremaid hooneid? Olgugi et arhitekt, elektrik ja küttesüsteemi paigaldaja loovad jooniseid digitaalsel kujul, võrreldakse neid jätkuvalt paberil. See meenutab aega enne e-maksuametit, kui suur osa tööst oli eri osalistelt andmete kogumine ja käsitsi kokku viimine – selmet lasta arvutil andmetöötluse ja vigade vältimisega tegeleda.
Samuti on meil märkimisväärsed saavutused puitmajade tootmises ning puidu kui taastuva materjali kasutamises keerukates ehituskonstruktsioonides.
See loetelu ei ole lõplik ning peab olema valmis ajas muutuma. Samas oleks suur viga jätta valikud tegemata. Iga valdkond vajab endale sobivat lähenemist ning selgelt püstitatud eesmärki.
Majandusdebatil on enne kevadisi valimisi maksupoliitika muutmine kujunemas laulusalmiks, vahele kõlab refräänina aga tuttav viis viimasest kümnendist: vajadus liikuda väärtusahelas ülespoole. Arengufondis usume, et majanduse restart’iks tuleb Eestis panustada valdkondadesse, milles siinsel ettevõtjaskonnal ja teadlastel on kõige suurem võimalus luua lisandväärtust, luues neis majandusharudes töökohti, mis on seotud toote ja teenuse loomise, arendamise ja turundamisega.