Tänasest lehest leiate loo kahtlusi äratavatest kinnisvaratehingutest Soome kaitsejõudude baaside ja muude rajatiste läheduses, kus ostjaks on olnud Venemaa kodanikud ja ettevõtted.
Juhtkiri: Kremli sõprade maaostud Soomes
14. oktoober 2014, 17:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavaliselt ei ole militaarobjektide ümbrus see koht, kuhu inimesed tahaksid rajada näiteks suvekodu. Teame Eestistki, et pigem on kaitsevägi pidanud uute objektide rajamisel naabreid veenma, et elu saab rahulikult ja täiesti tavaliselt jätkuda ka pärast seda, kui kaitsevägi sinna kanti midagi ehitab.
Kas teie ehitaksite oma unistuste suvekodu otse lõhkeainelao või lennubaasi kõrvale? Võime uskuda küll, et lõhkeainelaod on hästi valvatud ja kõiki tehnilisi ettekirjutusi järgitakse piinliku täpsusega, aga … Sõjaväelendurid on kahtlemata toredad inimesed. Siiski teevad nende töövahendid müra, mis kaldub olema häirivam isegi sellest, kui näiteks teie naabrid on läinud reisile ja nende teismeline poeg on sõbrad külla kutsunud ja kõlarid «õhtuks» õue tõstnud.
Kui ilmneb, et just Venemaa kodanikud tunglevad ostjatena militaarobjektide läheduses, erineb see tavapärasest mustrist ning tekitab loomulikult küsimusi. Kui lisandub info, et ei piirduta üksnes müügile pandud kruntide ostmisega, vaid kaitseväe objektide naabritelt käiakse aktiivselt küsimas, kas poleks võimalik seda või teist maatükki osta, muutub muster üha selgemaks. Soome, nagu Eestigi, on väikese rahvaarvuga riik, kus iga inimese kohta on maad suhteliselt palju ning ka müügis olevaid krunte on rohkesti. Miks peaks ühe naaberriigi kodanikke huvitama maatükid ja hooned just strateegiliste objektide läheduses?
Kahtlemata on kaks naabrit Soome lahe ääres õigusriigid ja vaba turumajandusega maad. Loomulikult on seaduse ees kõik võrdsed. Kui seadus otsesõnu ei keela ega sea piiranguid, võib igaüks osta ja müüa, mida tahab. Selles pole küsimus.
Teise taseme probleem on see, kui märgatakse agressiivse naaberriigi huvi strateegiliste objektide vastu. Siit koorub kodanikkonnale ja poliitikutele küsimus, millised järeldused tuleks sellise mustriga maaostudest teha. Isegi kui Soome kodanikud ei saa oma spetsialistidelt üheselt selget vastust, mis mõte võiks säärastel ostudel olla, on tähelepanu neile igati õigustatud.
On selge, et Vladimir Putini aja Kremli huvi on survestada kõiki oma naabreid, kaasa arvatud Soomet. Soov taastada impeerium on avalik – seda looritatakse vaid taktikalistel kaalutlustel.
Me loodame, et Eesti julgeolekuasutused suhtuvad seesugustesse nähtustesse Eestis palju tõsisemalt, kui tänases lehes avaldatud ametlikest vastustest lugeda võib.