Andrus Karnau: tõhus rahamasin

Andrus Karnau Foto: Pm

Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas hiljaaegu, et Eesti Energia nõukogu eelmine esimees Jüri Käo jäi kohast ilma seetõttu, et julges kritiseerida valitsuse koalitsioonilepingut. Tuletame meelde: koalitsioonileping soovitab Eesti Energia tükeldada, ettevõttelt põlevkivivaru ära võtta, nagu ka toetuse prügi põletamise eest.

Sotside ja Reformierakonna koalitsioonilepinguga oli veel õieti nii, et algses tekstis oli Eesti Energia tükeldamine kindlas kõneviisis. See oli nagu kahe valitsuspartei rahastajate unelmate dokument. Mõne kogenuma reformierakondlase sekkumise järel läksid Eesti Energiat puudutavad punktid tingivasse kõneviisi. Praegu seisab seal, et tükeldamist on vaja uurida, ja niisamuti põlevkivivaru äravõtmist.

Käo kritiseeris valitsust selle plaani pärast. Talle pani sõnad suhu ja teda varustas faktidega juhatuse esimees Sandor Liive. Koalitsioonilepingu teostumine tähendaks suurima riigifirma ruineerimist. Liive ega Käo ei jätnud seda enda teada. Vastuhakust piisas hundipassi jaoks.

Eesti Energia juhi vahetus toimus tegelikult juba 1. augustil, kui nõukogusse määrati Erkki Raasuke. Nõukogu esimees ei ole ettevõtte tegevjuht, aga Raasukese senist tegevust teades oli selge, et ta pole nõukogu liige, kes kord kuus käib prestiiži pärast koosolekul, kus hääletab, nagu parteikontor käskis. Raasuke läks juhtima. Ettevõtte uus juhatuse esimees saab olla pigem Raasukese plaanide teostaja.

Raasuke on öelnud, et ta tahtis vahetada energiafirma juhti. Raasukese plaanidest Eesti Energiaga annab aimu tema osalusel mullu koostatud riigiettevõtete analüüs. Selle üks osa on omaniku ootused Eesti Energiale. Mida Raasuke ootab? Lühidalt öeldes: Eesti Energia olgu tõhus rahamasin. Riskiinvesteeringuid tuleb vältida. Olemasolevaid tegevusalasid aga tõhusalt, iga aastaga aina kasumlikumalt majandada. Raasukese ootuste järgi peaks firma suutma igal aastal kaks kolmandikku kasumit maksta dividendideks. Raasuke on öelnud, et kavatseb üle vaadata kõik Eesti Energia projektid.

Ta on mõista andnud, et Liive oli liialt laia haardega, võttis ette rohkem, kui Eesti Energia suuruse firma juhtimis- ja finantsvõimekus oleks lubanud. Mida see tähendab, pole teada. Juba viidatud aastavanune Raasukese koostatud ootuste paber ütleb küll seda, et põlevkiviõli tootmise arendamist tuleb jätkata. Selles punktis tundub, et Liive ja Raasukese vaated kattuvad. Milles need kindlasti ei kattu, on aga finantsvõimendus. Liive tahab õlitootmist kiiresti laiendada. Raasuke ei taha riske võtta, vaid arvab, et tegutseda tuleb olemasoleva finantsvõimekuse piires.

Sandor Liive ametiaja krooniks oli 2,2 miljardit dollarit maksva Jordaania põlevkivielektrijaama ehitusleping. Liive suured plaanid on kas teostunud või luhtunud. Viimaste hulgas on ka õlitootmine nii Jordaanias kui ka Utah’s.

Raasukese ja vastvalitud Hando Sutteri juhitud Eesti Energiast saab ilmselt vaikne ja korralik ettevõte, mis tiksutab omanikule suurema kärata kasumit. Eesti Energia ei lenda enam mööda maailma ringi ega veena moslemikuningaid või Ameerika demokraate põlevkivi kaevandamise kasulikkuses.

Liive ajal laienes firma märgatavalt: prügikatel, hakkpuit, tuulepargid, gaasimüük ja telekomiäri. Iga uus äri tõi uusi vaenlasi, vihaseid konkurente. Põlevkivivaru pärast käib kaklus niikuinii. Iseasi on see, kas Raasukese tulek Eesti Energiasse lubab parteikontoreil kergemalt hingata. Raasuke on juba öelnud, et poliitikute koht pole riigifirma nõukogus. Tõhus rahamasin ei anna hõlpu ka konkurentidest ettevõtjaile.