Õpetajate Leht 10. oktoobril 2014

FOTO: Õpetajate Leht

Reedel ilmuvast Õpetajate Lehest saab lugeda:

Õpetajate palk trügib riigi keskmisele järele

Riigi keskmisele palgale pole me tosina aasta jooksul veel nii lähedale jõudnud, arvab õpetajaile järgmiseks aastaks lubatud 880-eurosest miinimumpalgast Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees Reemo Voltri.

Kust tulevad kõige paremad õpetajad?

Raivo Juurak: «Ülikoolilõpetaja peaks läbima testi, kus uuritaks tema pedagoogilisi teadmisi, aga kindlasti ka pedagoogilist intuitsiooni.»

Laste ristiretk armastuse nimel

«Ilmar Raagi uus film «Ma ei tule tagasi» annab tugeva pinge ja karmi, kuid püsiva laengu,» kirjutab Loone Ots. «Lapsega seotud emotsioonid lubavad unustada üsna loogikavaba käsikirja, igas Vene filmis kohustuslikud stereotüübid, nagu tellisseinad, ülemäärane hulk trelle-võresid ja raudteel kuhugi paremasse paika veerevad rongid. Lapse nimel neelab vaataja alla ka tegevuse üsna etteaimatavad pöörded.»

Vanemahüvitist vanuse järgi?

Sünniajastuse ja sündimustaseme nõrk seos juhib tähelepanu sellele, et ühiskonna tasemel ei kuulu sünniajastus tänapäeval ilmselt sündimustaseme otsustavate mõjurite hulka. Esmassünni ajastusest olulisem on, kui suur osa esimese lapse vanematest otsustab muretseda ka teise (ja kolmanda) lapse, kirjutavad Tallinna ülikooli Eesti demograafia instituudi nooremteadurid Leen Rahnu, Liili Abuladze.

Kuidas saada võlast vabaks?

Investor Jaak Roosaare kirjutab «Kuidas rikkaks saada» rubriigis, et võlgadest vabanemine on sarnane kaalu langetamisega – esimene eesmärk peab olema, et kaalu enam juurde ei tule. Kui stabiilsus on saavutatud, saab hakata töötama olukorra parandamise suunas.

Mida siis ikkagi teha vene kooliga Eestis?

Tartu ülikooli professor Birute Klaas-Lang kirjutab, et eestikeelsele õppele üleminekust tingitud pingete eemaldamise püüd vene koolis võib tuua kaasa hoopis lisapingeid.

Wilsoni sõna saagu Eestis lihaks

Kaarel Tarand: «Muuhulgas oleks Altaist Odessani kulgev inimvaba ökokoridor asümmeetriline vastus Venemaa imperiaalsetele ambitsioonidele.»

Et kesta ja kõnelda

Karl Martin Sinijärv: «Suurte surnutega kõnelemine aitab väikestel elavatel edasi kesta.»

Õhkpadi õpetaja igapäevaellu

4. oktoobril Vanemuise kontserdimajas toimunud üleriigiline aasta õpetaja gala «Eestimaa õpib ja tänab» jõudis ETV otseülekande vahendusel tuhandetesse kodudesse.

Filosoofia õpetab gümnasisti süsteemsemalt mõtlema

Filosoofia õpetamist gümnaasiumis on hädasti vaja toetada ja tuge saavad pakkuda nii Tartu ülikooli õpetajakoolitus, tegevfilosoofid ja TÜ filosoofia osakond kui ka asutatav filosoofiaklubi. TÜ eetikakeskuse koordinaator Triin Paaver: «Filosoofiaõpetus võiks olla midagi sellist, mis õpetab gümnasisti asjade üle süstemaatilisemalt arutlema ja mõtlema, küsimusi esitama ning neile vastuseidki pakkuma.»

Kuidas vormitakse meistreid?

Innove kommunikatsioonispetsialist Liina Liiv kirjutab Prantsusmaal Lille’i linnas 2.–5. oktoobrini toimunud Euroopa kutsemeistrivõistlustest «EuroSkills 2014».

Tehnikaülikoolis kohtub uudishimu teadusega

Tallinna tehnikaülikool püüab aktiivselt murda müüti, et insenerialad on kohutavalt keerulised ja igavad.

Üheksakuuselt lasteaeda ja iga ilmaga õue

Soome ja Eesti alushariduse süsteemis ning lasteaedade igapäevaelus on mõndagi erinevat, kogesid Paldiski lasteaiaõpetajad Soome kolleegidel külas käies. Kõige rohkem muljet avaldas neile, kui palju pööratakse Soomes tähelepanu õpetajate töötervishoiule. Näiteks lauad-toolid on lasteaias tavakõrgusega, et tagada täiskasvanutele lastega tegeledes õige ja mugav kehahoid. Laste jaoks reguleeritakse toolid lihtsalt vajalikule kõrgusele.

Anna Haava, Tiia Toomet, Madis Kõiv

Anna Haava 150. sünniaastapäeva puhul ilmus trükist tuliuus raamat luuletajanna kirjadest kolmele mõttekaaslasele: Elise Aunale, Mari Raamotile ja Juhan Luigale. Lastekirjanik Tiia Toomet pani kaante vahele tõeliselt ilusa vaate Eestimaale läbi laste silmade. Madis Kõiv jättis meiega hüvasti oma viimase romaaniga «Koolipoisid ja füüsikud», mis kirjeldab tema kooliaega.

Eesti keelt õpitakse Siberist Atlantani

Pea igas maailmanurgas võib kohata eestlasi ja nende järeltulijaid. Eestist lühemat või kauemat aega eemalviibivatel rahvuskaaslastel tekib sageli küsimus, kuidas säilitada emakeelt ja õpetada seda ka oma lastele. Üldhariduskoole, kus õpetatakse eesti keelt, on Soomes, Rootsis, Lätis, Venemaal ja Abhaasias. Eesti keele õpetajad töötavad ka Luksemburgi, Brüsseli ja Müncheni Euroopa koolides.

Ursula Ratasepp: «Tähtis on igas hetkes kohal olla»

Eelmise aasta oktoobris esilinastunud Ilmar Raagi mängufilm «Kertu» on olnud edukas. Praeguseks on film osalenud juba kahekümnel filmifestivalil ja pälvinud viiel korral publikupreemia. Bulgaarias juuni alguses toimunud rahvusvahelisel festivalil valiti «Kertu» üksmeelselt parimaks filmiks ja filmi peaosatäitja Ursula Ratasepp parimaks naisnäitlejaks. Tiina Vapper räägib Ursula Ratasepaga näitleja teatri- ja filmitööst.

Jaak Uudmäe: Kuidas õpetajal rammestus peale tuli

«Elupildi» rubriigis kirjutab 1980. aastal Moskvas kolmikhüppes olümpiavõitjaks tulnud ja hiljem kehalise kasvatuse õpetajana töötanud Jaak Uudmäe: «Kooli ajal tuleb kindlasti sporti teha, ükskõik mis ala, kas või kabet. See hoiab vormis ja distsiplineerib. Eks ma ikka püüdsin õpilasi suunata ka, kui oli näha, et kellelgi mingi ala peale annet oli.»

Abja hariduselu 100

Abja gümnaasiumis tähistati Abja-Paluoja hariduselu 100. aastapäeva.