/nginx/o/2008/09/15/74862t1h6946.jpg)
On vähe argieluteemasid, mis puudutavad tahes-tahtmata kõiki kodanikke. Prügimajandus tekitab igaühes tahtmise sõna sekka öelda – seda kinnitavad lehetoimetusse saabuvad telefonikõned ja kirjad, mis ei lakka isegi siis, kui valdkonda puudutav uus õigusakt, järjekordne üldrahvalik koristusaktsioon vms parajasti avaliku arvamuse tähelepanu all ei ole.
Inimest, mõni üksik indiviid välja arvatud, üldjuhul huvitab, et keskkond tema ümber oleks puhas, kuid meie üsna väikeste sissetulekute juures seegi, et kõik, mis puudutab prügiveo tingimusi ja selle eest võetavat tasu, jääks mõistuse piiresse. Prügifirmad võivad ju rääkida rahva lohakusest ja visalt juurduvatest sorteerimisharjumustest, kuid ettevõte on erimeelsuste tekkimisel üldiselt siiski tugevam pool. Ja prügiveost tingitud konflikte pole Eestis sugugi vähe.
Järjest kaalukamat rolli mängib järelevalve valdkonnas toimuva üle ehk riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus. Seda eriti olukorras, kus ladestamise ja taaskasutamise kõrval on tõusuteel prügi kui energiaallikas. On niisiis äärmiselt oluline, et jäätmemajandus oleks võimalikult läbipaistev ja reguleeritud ajakohaste seadustega.
Seda, et avalikku huvi prügimajanduses pole kerge defineerida, on märkinud endine õiguskantsler Allar Jõks. Avalikku huvi ei saa võrdsustada tarbija huviga – poliitikud võivad näiteks populistlikel kaalutlustel eelistada vähem keskkonnasõbralikke lahendusi, kui hind kujuneb sel viisil valijale soodsamaks.
«Kui aga otsuseid tehakse jäätmekäitlejate huvides, kes juhtumisi on ka erakonna rahastajad, kes siis tegelikult kujundab «avalikku huvi»?» küsis Jõks ühes tänavu Postimehes ilmunud arvamusloos («Prügi politiseerimine», PM 27.04). Jõksi sõnul pole Eestis puudus õigusnormidest, vaid just mõtestatud ja hingestatud järelevalvest normide täitmise üle.
Probleemidega prügimajanduses on tõsiselt tegelema asunud ka näiteks koduomanikke ühendav Eesti Omanike Keskliit, viidates nõrgale konkurentsile prügiveos, klientide väärkohtlemisele ja võimalikele huvide konfliktidele. Liit kutsub oma kodulehel inimesi üles esitama oma muresid ja ettepanekuid ning loodab sügisel esitada vastava seadusemuudatuste paketi.
Prügi sorteerimisharjumuse tekkimine (võib ehk isegi öelda, et sorteerimise kultuur) on loomulikult tähtis. Ent sorteeritud prügi konteinerisse asetades ja selle äraveo eest arvet tasudes peame olema kindlad, et väljatöötatud lahendus on võimalikult efektiivne. Nii keskkonna kui ka meie rahakoti seisukohalt.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)