/nginx/o/2010/06/14/386426t1h71e1.jpg)
Üldistamine ja lihtsustamine on inimlikud omadused. Õigupoolest on need hädavajalikud, sest mitte keegi ei suuda kirjeldada maailma tervenisti kogu tema nüansirikkuses.
Juhan Mellik: Eesti pole mustvalge
:format(webp)/nginx/o/2016/05/24/5429389t1hdf2f.jpg)
2. august 2010, 13:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ent ometi tundub, et Eesti ühiskond laskub sildikleepimisel ja polariseerumisel äärmustesse. Ansiplased ja savisaarlased. Kommunism ja kauboikapitalism. Õiged eesti mehed ja tiblad. Punaprofessorid ja patrioodid. Nimekirja saaks lõputult jätkata.
Selliste tõekspidamistega kedagi rünnata on lihtne. Ei toeta Ansipit? Selge, oled ninasarviku käsilane ja Putini salaagent. Leiad, et õhuke riik ja vabaturumajandus polegi ehk inimkonna ainumõeldav ideaal? Kui ei meeldi, koli Põhja-Koreasse. Sisulise arutelu asemel võtavad koha sisse emotsioonid ja stereotüübid. Põhjus on lihtne – viimased nõuavad tunduvalt vähem reaalset mõttetegevust. Ka suurimad parteid on selle hästi ära tabanud.
Kergem on hääli võita lihtsate loosungite, hirmutamise ja vastaste sildistamise kui mingisuguse tegeliku programmiga. Viimast ei viitsi ju nagunii keegi läbi lugeda.
Valija võiks enne sellise emotsionaalse konksu allaneelamist siiski natuke aru pidada. Näha, et Eesti ega maailm pole mustvalge.