Juhtkiri: jõudu tööle, härra digivolinik!

Foto: Urmas Nemvalts

Pärast esmaspäeval toimunud kolme tunni pikkust «tööintervjuud» Euroopa Parlamendi ees ei lubanud ükski märk arvata, et Andrus Ansipi asumises digivoliniku kohale võiks mingit kahtlust olla. Vastukajast on näha, et ühteviisi rahul on Ansipiga nii suurerakonnad kui näiteks ka Piraadipartei. Eile tuli Brüsselist ka teade, et Euroopa Parlamendi siseturu ja tarbijakaitse komisjon on Andrus Ansipi kandidatuuri ühehäälselt heaks kiitnud.

Ansipi edu taga võib näha nii Eesti liidripositsiooni digivaldkonnas kui eestlaste üldiselt head mainet Brüsselis, millele Siim Kallase edukas volinikukarjäär kaasa aitas. Kuid vähemalt sama oluline on Ansipi ja tema meeskonna hea töö, mis tehti valdkonna peamiste teemade määratlemisel. Küberkuritegevus, e-teenused ja andmekogumisega seotud probleemid ei ole oma keerukuse ja suhtelise uudsuse tõttu just need teemad, milles kõik poliitikud suudaksid adekvaatsust üles näidata. Seda toredamalt kõlas Piraadipartei kommentaar: Ansip ei öelnud midagi häbenemisväärset. Tõepoolest, varem on kuulda olnud, et just selle temaatikaga enam kursis oleval Piraadiparteil on poliitikute asjatundmatut juttu piinlik kuulata. Nüüd aga mitte.

On selge, et kui eesmärgiks on Euroo­pa Liidu ühtne digitaalne siseturg, seisab ees hulk probleeme, mida tuleb lahendama hakata. Alates erinevatest reeglitest, mis eri riikides digivaldkonnas kehtivad, kuni ühe peamise küsimuseni: kuidas hakkavad välja nägema suhted turvalisuse ja privaatsuse vahel? On selge, et inimeste usalduseta on unistust ühtsest digitaalturust väga raske, kui mitte võimatu täita. Inimeste andmeid enese huvides kasutavad suurkorporatsioonid – nagu näiteks Google või Facebook – ei ole usalduse kasvule just kaasa aidanud, pigem vastupidi.

Just sellele pööras ka välisajakirjandus üksjagu tähelepanu. Nii New York Times kui ka Wall Street Journal märkisid, et ELi digitaalvoliniku näol on tegu inimesega, kes USA tehnoloogiahiidude andmekogumisel silma peal hoiab ning Ameerika poliitikutele meelde tuletab, kui tähtis on kaitsta võrguinfot.

Paljudele Eesti inimestele mõjus ilmselt palsamina peaaegu ülestunnistusena kõlanud lause, et ACTAga toimunu oli kohutav, et protsessi läbikukkumise peamine põhjus oli vähene kaasamine, ning mis peamine, et sellest tuleb õppida. Lubadus osaleda veebiaruteludes, kus võivad küsimusi esitada kõik ELi kodanikud, leidis ka Piraadipartei tunnustuse.

Ansipil on olemas kõik eeldused selleks, et teha digivolinikuna suurepärast tööd. On teadmised, on arusaam probleemidest ja ettekujutus, kuidas neid lahendada. Ja mis peamine, on arusaam, et suuri asju saab teha vaid koos kodanikega, neid kuulates ja nendega arvestades. Kui see kõik rakendamist leiab, ei ole ühtegi põhjust, miks Andrus Ansipi aeg Euroopa Komisjoni volinikuna ei peaks olema edukas. Mis muud kui jõudu tööle, härra digivolinik!