Mart Kadastik: Narva Jeesus

Mart Kadastik Foto: Toomas Huik

See juhtus Narva-Jõesuus täpselt nädal tagasi: puutüved ja mättad katsid kilomeetrite ulatuses  liivaranna. «Soomest?» mõistatasin roigaste vahel ujumisruumi otsides.

Õiget vastust teadsid peale tuule ka kohalikud: Venemaale kuuluv hüdroelektrijaam oli öösel avanud Narva veehoidla lüüsid ning lasknud ühe hulpiva saare jõge mööda merre. Venelased on seda varemgi teinud, kuid enamasti on tuul veehoidla risu nende endi randa kandnud. Seekord läks teisiti.

Poliitiline provokatsioon, tuli pähe valvemõte. Tõepoolest, uudis Narva-Jõesuu ranna sulgemisest keset kuuma hooaega põhjustas hotellitubade äraütlemisi. Ebakindel ja inetu koht, kuhu ei tasu minna ega tagasi tulla. Just see, et peterburilased on Läänemere kõige rahulikuma ja looduskesksema kuurordi taas üles leidnud, ei meeldi kõigile teisel pool Narva jõge.

«Nad ei mõtle nii. Tõenäoselt ei mõtle nad üldse,» kommenteeris juhtunut Venemaa farmaatsiakontserni töötaja, üks sajast, kes oli tulnud Narva-Jõesuusse oma firma konverentsile.

Kontserni Siberi juht ütles, et võrreldes varasemate konverentsidega Iis­raelis ja Kreekas on Eesti oma parim: siinne vastuvõtt on kõige sõbralikum. Iseäranis meeldis Vene külalistele õhtu eesti pulmade stiilis: joodi Saare õlut, söödi kama ning tantsiti eesti rahvatantse.

Narva-Jõesuus puhkavad ilmselt teistsugused venelased kui Küprosel või Hispaanias. Ülbitsevatele rikkuritele – nii venelastele kui eestlastele – oleks Narva-Jõesuu igav koht.
Narva-Jõesuu hotellides jagunevad Eesti ja Vene külalised suhtes 50:50.

See tähendab, et majutusäril on edulootust ainult siis, kui mõlemad end hästi tunnevad. Ja tunnevadki. Olin viiendat korda Narva-Jõesuus, kuid alles nüüd oli võimalik kõik asjad eesti keeles ära ajada. Ehkki venelastest ja eestlastest teenindajate suhe on 10:1.

Miski on muutunud. Mis sellest, et aeg-ajalt on ettekandjal raskusi õigete sõnade leidmisega («Kas soovite lahtilist õlut?») või hääldusega (mida osundab ka selle loo pealkiri). Need on natuke naljakad, aga mitte naeruväärsed vääratused.

Olulisem on venelaste tahe rääkida eesti keelt. Seda tahet ergutab tööturu nõudlus inimeste järele, kes oskavad nii vene kui eesti keelt.

Mõned vene noored võtavad kaasa kuldmedali ja lähevad Moskva ülikooli, paljud kaovad elukooli tänavatele ja lõbumajadesse. Ühtedel ei ole usku Eestisse, teistel iseendasse. Need Narva, Sillamäe ja Narva-Jõesuu noored, kes asusid kodukoha randa puhastama, usuvad nii endasse kui Eestisse.

Nädala alguseks oli meri Venemaa risust puhas.