Sandra Kamilova: Eestile oma «no hate speech»

Sandra Kamilova. Foto: Erakogu

Jälgin kooseluseadusega seonduvaid sündmusi ning mõtlen päris suure hirmuga, et kes need minu kaaskodanikud on, kelles nii suur viha ja vaen sees pesitseb, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Sandra Kamilova.

Juba valmistutakse õhinas kooseluseaduse vastaseks meeleavalduseks, internetifoorumid on täis agressiivseid rünnakuid teisitimõtlejate suunal ja inimeste postkastidesse tilguvad protestikirjad. Kaaskodanikud, mis teil viga on?

Euroopa tasandil noortevaldkonnas juba mitu aastat aktiivselt kaasa lüües olen ma harjunud sellega, et üks peamisi väärtusi noorteorganisatsioonides on sallivus sind ümbritsevate inimeste suhtes. Ole salliv, ole vastuvõtlik, ole sõbralik - seda sõltumata inimese rassist, rahvusest, puudest, seksuaalselt orientatsioonist, usulistest eelistustest. Noored tunnevad ennast turvaliselt ja kaasatuna, seega on seltskond väga kirju ning igaühel on võrdse kaaluga hääl. Inimene on inimene ja muu ei loe.

Kuigi Euroopa on oma suhtumises Eestist tükkmaad liberaalsem ei ole ka seal veel kõik vähemused alati kaitstud. Kinnistamaks sallivust ja kaitsmaks inimeste õigusi alustas 2012. aastal Euroopa Nõukogu noorte kampaaniaga «no hate speech» («ei vihakõnele»). Kampaania on suunatud interneti avarustes leviva vihakõne ja diskrimineerimise vastu.  Selle raames tõstetakse ühiskonna teadlikkust vihakõne olemasolust, kaardistatakse probleemid, kasvatatakse solidaarsust ja ühtlasi ka täisväärtuslikke ja sallivaid maailmakodanikke.

Eesti juhtumit vaadates on mul selline tunne, et meil oleks vaja lausa oma «no hate speech» arengukava. Ja seda mitte ainult noorte kontekstis, vaid kõigi meie ühiskonna kihtide lõikes. Ja mitte ainult interneti dimensioonis, vaid lausa regionaalsel tasandil. Jättes unarusse sellised märksõnad nagu «võrdne kohtlemine», «väärikus», «inimõigused» ja «mitmekesisus» jõuame me vaid selleni, et Eesti riigi elanikel ei ole turvatunnet ning siis nad lahkuvadki.  Kes siis meie traditsioone edasi viib?

Eesti vabariigi põhiseaduses seisab: Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.

 Kõigile meile meeldetuletuseks.  Tänuväärt tööd teevad meie võimuesindajad, kes töötavad kooseluseadusega edasi ning üritavad kaitsta nii paljude Eesti elanike õigusi kui võimalik.