Andres Reimer

FOTO: Postimees

Veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamine tõi päevavalgele Soome lahe vennasrahvaste esimese kompromissitu vastasseisu. Eestlased pole taasiseseisvumise järel kunagi tundnud põhjanaabrite poolt nii jõulist tegutsemist, et suruda peale tahet, mille tagant paistavad kolmanda naabri – Venemaa – kõrvad.

Soome tööministeerium ja Gazpromi suur­osalusega gaasifirma Gasum püüavad uputada Alexela Energia kava rajada Paldiskisse suur regionaalne LNG terminal.

Euroopa Liit peab vajalikuks Soome lahe kaldale LNG terminali ehitamist, et vabastada Balti riigid ja Soome Gazpromi gaasisõltuvusest. Sobivat äriplaani lubab komisjon omalt poolt rahastada, ehkki kindlatest summadest ja protsentidest pole juttu olnud.

Praegu täielikult Venemaa gaasitarnetest sõltuvat nelja riiki ohustab nii majanduslik kui ka poliitiline surve, sest Kremli poliitikutele tähendab maagaas poliitilist relva, millega kindlustada endale nn energeetilise üliriigi staatus.

Mullu teatas varem LNG suhtes ükskõikne Gasum, et tema on Euroopa rahaga ehitatava terminali jaoks parim kandidaat. Pole imestada, sest veerand Gasumist kuulub mõjukale Gazpromile, kes seni nautis Vene gaasi ekspordimonopoli rolli. Mullu tegi Kreml kannapöörde ja lubas esimest korda ka teistel Venemaa gaasifirmadel hakata LNGd eksportima, mis pani Gazpromi aktiivselt tegutsema. Kiirenduse said Gazpromi LNG tehase ning terminalide rajamine Venemaa Soome lahe sadamatesse ning terminali planeerimine Kaliningradi.

Gasum osutus tööriistaks, mis võimaldab Gazpromil Põhjamaade ranniku kotti pista. Gasum ostis tänavu veebruaris enamusosaluse LNG terminalide ettevõttes Skangass. Norra päritolu Skangass varustab kohaliku tähtsusega terminale Lääne-Euroopas asuvatest suurtest LNG terminalidest ja sobib mugavalt varustama Gasumi poolt Soome rannikule kavandatavaid väikeseid terminale. Gazpromist sõltumatu regionaalne Alexela terminal mõjuks nagu koeranael kannikal.

Endise majandusministri Juhan Partsi idee, et Alexela ja Gasum rajavad terminali ühiselt, jooksis nüüd liiva. Kuid Partsi samm osutus suurepäraseks, sest paljastas soomlaste blufi: selgus, et Gasumil pole vähematki ettekujutust, kuhu ja millise terminali ehitama peaks.

Venitamise muudab mõistetavaks, et Soomel on Gazpromiga kuni 2025. aastani kehtiv maagaasi ostmise leping. Gasumi jaoks oleks alternatiivse varustuskanali loomine sama hea kui ise endale püssiga jalga tulistada.

Tuleb loota, et Eesti majandusministeeriumil ja Alexelal jätkub sitkust, et nn vanema venna eelist omava Soome kitsarinnalisest tegutsemisest võitu saada. Erinevalt Soomest tähendab energeetiline julgeolek Eestile, kuid ka Leedule ja Lätile sõltuvuse vähendamist Venemaast.