Karin Alamaa-Aas: äri vs tervishoiuasutus

Karin Alamaa-Aas Foto: Erakogu

Apteek peab olema tervishoiuasutus, mitte äri, kirjutab proviisor Karin Alamaa-Aas Postimehe arvamusportaalis vastuseks Tamro Eesti endise juhi Tarvo Vaasa artiklile. 

Septembri keskel peetud Eesti Proviisorite Koja asutamiskongressi järel on korduvalt küsitud, milleks  selline kära? Farmaatsiaorganisatsioone on juba mitmeid, mille poolest Proviisorite Koda erineb teistest? Olgu öeldud lühidalt: Proviisorite Koja kui kutsekoja eesmärk on esindada tegevproviisorite õigusi ja huve ning kujuneda riigile partneriks, kes on võimeline võtma vastutuse apteegiteenuse parima korralduse eest. Eeskujuks on meile Notarite Koda.

Eestit peetakse kiiresti arenevaks riigiks, nii mõneski valdkonnas oleme seda tõesti. Apteegivaldkonnas see nii kahjuks ei ole. Arenguruumi on meil kõvasti. Proviisorite Koja loomisega saame rohkem kaasa rääkida ning suunata apteegisüsteemi arengut proviisori kutse-eetikast lähtuvalt. Meie ei soovi, et apteek oleks kasumi maksimeerimisele suunatud äri, vaid tervishoiuasutus.

Näiteks haiglates on järjest rohkem kliinilisi proviisoreid, kes on arstidele ravi määramisel abiks. See, mis haiglaapteegis on järjest arenenud, on jaemüügiapteegis kahjuks jäänud järjest nõrgemaks. Jaemüügiapteegis jääb sellist nõustamist ja retseptikontrolli üha vähemaks, sest meie apteegisüsteem on orienteeritud ennekõike müügile, mitte patsiendile. See on paljuski kinni riiklikes regulatsioonides – näiteks digiretsepti puhul ei näe apteeker isegi diagnoosi koodi. Kuidas ta siis saab kontrollida, kas ravim või annus on õige? Ta saab vaid vaadata, ega pole üle doseeritud. On aga riike, kus proviisoril on teatud ravimite väljastamise õigus ilma retseptita, nii saab lahendada rohkem olukordi apteegis ja ei pea minema arsti juurde. Kui proviisor näeb, et ta aidata ei saa, siis soovitab alati arsti poole pöörduda.

Täna valitsevad Eesti apteegiturgu mitte apteekrid, vaid ravimitootjad, hulgimüüjad ja apteegiketid. Need on suured firmad, kellel on palju raha ja kes soovivad seda veelgi juurde teenida. Oma kogemuste põhjal julgen väita, et nende suurfirmade huvid ei kattu patsientide huvidega.

Sellise huvide konflikti tõi tahtmatult esile ühe suurima hulgimüüja Tamro Eesti OÜ endine juht Tarvo Vaasa, kes 25.09.14 Postimehe arvamusportaalis ilmunud artiklis kritiseeris Proviisorite Koda selle eest, et meil pole plaanis hakata kaitsma selliste turuosaliste huve nagu ravimitootjad, hulgimüüjad ja isegi raviasutused. Võtame lugupeetud hulgimüüja endise juhi kriitikat suure tunnustusena, mis näitab üksnes seda, et Proviisorite Koda on õigel teel.

Proviisorite Koda ei kavatse hakata kaitsma ärimeeste huve, vaid võitlema tervishoiupõhimõtete eest apteegisektoris. Lisan veel niipalju, et hulgimüüjatel, ravimitootjatel jne on kõigil oma ühendused, kes nende huve esindavad. Apteegisektoris sellist kutseorganisatsiooni, mis ühendaks tegevproviisoreid, aga täna ei ole. Samas tasub nende häält kuulata, kuna keegi teine ei tunneta nii vahetult patsientide vajadusi. Jagavad nad ju igapäevaselt apteegis oma nõuandeid ja puutuvad kokku abivajajatega.

Tänaseks on Eesti apteegisüsteem jõudnud sinnamaale, et raha on võimalik teenida müües vabakaupa ehk toidulisandeid ja kosmeetikat, millele ei kehti riigi poolt määratud juurdehindlus. Suuresti tänu sellele arvavad paljud, et apteegist on saanud «pudupood» ja apteekrist müüja. See on reaalsus, kuhu needsamad lugupeetud ärimehed on apteegisüsteemi viimase 20 aasta jooksul tüürinud. Tihtipeale palkab täna ärimehest apteegiomanik turundusharidusega sortimendijuhi, kes lähtub valikute tegemisel apteegi kasumlikkusest, mitte proviisori või farmatseudi soovitusest ja patsiendi huvist. Apteekrite võim rääkida ise süsteemi paremaks muutmisel kaasa on olnud piiratud.

Patsiendi jaoks on eeskätt huvitav, milline on tema kasu, kui apteek oleks proviisori omandis? Vastus on lihtne – ta saab kvaliteetsemat teenust, mis lähtub patsiendi vajadustest ja huvidest, mitte niivõrd kasuminumbrist. Siin on omanikel oluline vahe – ärimees lähtub ennekõike ärihuvist, erialaspetsialistist proviisor aga kutse-eetikast. Proviisori jaoks on esmatähtis inimese tervis ja siis tuleb kasum, ärimehe jaoks vastupidi....

Üks Inglismaal õppinud ja töötanud noor kolleeg on toonitanud ketiapteekide ja proviisoriapteekide erinevust Inglismaal. Inglismaal on apteegiteenus proviisoriapteekides tunduvalt kvaliteetsem ja patsiendikesksem, sealhulgas on proviisoriapteegid motiveeritud töötama välja innovatiivseid lahendusi. Paratamatult on ettevõte oma omaniku nägu – sama kehtib ka apteekide puhul.

Õnneks on meil siiski alles umbes 210 proviisorite omandis apteeki, millest küll enamus on väikesed apteegid, mis paiknevad kas maal või väiksemates linnades. Samas kettidele kuulub umbes 270 apteeki. Kaalukauss nihkub iga päevaga aina kettide poole, kuna neil on raha ja nad üritavad omanike apteeke üles osta. Pole vist ühtegi proviisoriapteeki, kellele pole viimasel ajal tehtud ettepanekut oma apteek ketile müüa. Olen kindel, et totaalne ketistumine ei ole suund, kuhu tasub liikuda.