FOTO: SCANPIX

Selleks et naise lesepõlv ei kujuneks pikaks ja üksildaseks, tuleks abielluda endast kümme aastat noorema mehega, tuleb välja Eesti inimvara raportist. Küpses eas taas tanu alla saamine on nagu loto – võib, aga ei pruugi õnnestuda.

Mehi, kes on suutnud 60. eluaastani siinilmas vastu pidada, on kaks korda vähem kui naisi. Kuid jäägu südameile alles nende valikute salapära.

Karm tõsiasi on aga see, et kuigi poisse sünnib kahe ja poole tuhande võrra aastas rohkem kui tüdrukuid, hakkab meeste arv alates nende 35. eluaastast kiiresti kahanema. Eks oma osa on ka looduse tehtud valikul, kuid see pole peamine.

Meeste varajase suremuse peapõhjused on alkohol, haigused ja õnnetused. Ka tänavusuviste veeohvrite hulgas on mehed ülekaalus ning alkoholil on mitmes neist surmadest oma roll. Samuti hooletusel – teadaolevalt on näiteks vettehüppe tagajärjel hukkunud kõik mehed. Ka infarkt tabab mehi sagedamini ja nooremalt kui naisi.

Looduse vastu muidugi ei saa. Ka ülejäänud kolm põhjust – alkohol, õnnetused ja haigused – pole kusagil ega kunagi sajaprotsendiliselt välditavad, kuid tõsise vältimistöö ja väärtuskasvatusega on nende mõju meeste elule siiski võimalik vähendada.

Meeste lühem eluiga pole mingi uudis. Küll põhjendatakse ennasthävitavat käitumist siirdeühiskonna vaevuste, suure töökoormuse ja üldlevinud mentaliteediga. Reaalseid samme on aga astutud vähe. Liiklussurmade arv on küll kahanenud, kuid alkoholireklaami pole suudetud piirata. Suitsetamisele ja ülekaalule kui suurtele terviseriskidele ei pöörata peaaegu üldse tähelepanu.

Vajadusest eesti rahva peatse väljasuremise vältimiseks aina rohkem lapsi saada oskab rääkida iga poliitik. Kuid laps vajab ka isa. Selleks et isad end rohkem hoida mõistaksid, peab riik astuma senisest tõhusamaid samme – seda nii alkoholipoliitika vallas kui ka õnnetuste ja terviserikete vältimises.

Ja loomulikult peab kogu ühiskond mõistma hakkama, et iga inimese ümber on need, kes teda vajavad, ning fataalsete tagajärgedega egoistlik naudingujanu peab taanduma.  

Muidugi ei tule tulemused üleöö, sest kahjulikud harjumused on visad püsima ja on kaheldav, kas enesehävitusele pöördunud põlvkondade väärtusi ongi enam võimalik ümber kasvatada.

Küll aga saame mõjutada sirguvat põlvkonda – selleks peab olema koolis tõhus terviseharidus ning kodus innustavad eeskujud. Ja loodetavasti muudab vajadus olla eeskujuks ka vanemate suhtumist enesesse.