Aivar Sõerd

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Kui on nii, et Soome tõmbab kõrgemate palkadega ära meie inimesi ja Leedu oma madalamate palkadega töökohti, siis on see mõtlemise koht, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond).

Iga-aastase riigieelarvega jagame ümber suure osa sisemajanduse kogutoodangust. Kuna eelarve lõpptulemusena peabki tagama inimeste heaolu kasvu ja elatustaseme tõusu, siis sellele läheb ka põhiosa tähelepanust, eriti siis kui on mida ümber jagada ja kui on võimalik jagada rohkem kui varasematel aastatel.  

2015. aasta eelarvekavas on inimesi rõõmustavaid sõnumeid palju – suurenevad toetused lastega peredele, tõusevad pensionid ja kasvab riigilt palka saavatele inimeste sissetulek.

Palgasaajatele on samuti häid sõnumeid – langevad tulumaksumäär ja töötuskindlustusmakse ning tõuseb maksuvaba miinimum. Inimestele jääb rohkem raha kätte. Kuna tarbijahindade tõus on alanenud, aga palgakasv jätkub, siis reaalpalga kasv ületab ka järgmisel aastal majanduse üldist kasvutempot. 

Eelarve puhul tuleb silmas pidada ka seda, kas keskkond kus ümberjaotatavat väärtust luuakse, on piisavalt kasvu- ja ettevõtjasõbralik. Eelarvepoliitika ei saa olla vaid ühe aasta vaade, selle mõjud ulatuvad pikemale ajahorisondile kui vaid üks eelarveaasta. Heaolu saab ajutiselt luua ka laenurahaga. Õnneks on vigadest õpitud ja euroala võlakriis näitas mida selline eelarvepoliitika tähendab. Poliitilistes suunistes uuele Euroopa Komisjonile ütles komisjoni president Jean-Claude Juncker: «Ma ei usu, et jätkusuutlikku majanduskasvu on võimalik luua üha suurema võlakoorma peale, see on kriisist saadud õppetund, mida me peame nüüd meeles pidama. Ma olen teadlik sellest, et töökohti loovad peamiselt ettevõtjad, mitte valitsused ega ELi institutsioonid.»

Eelarvekavas on sõnumeid ka neile, kes loovad töökohti ja kelle ettevõtetest ümberjaotatav maksutulu tuleb. Ettevõtjatele on tähtis majanduskeskkonna stabiilsus, majandus- ja maksupoliitika ettearvatavus ning üldine maksukoormus. Eelpoolnimetatud palgamaksude vähendamised on olulised ka ettevõtetele, tööjõu efektiivne maksumäär ja tööjõukulud vähenevad. Aktsiisid veidi tõusevad ja sõiduautode käibemaksu mahaarvamist piiratakse. Üldine tulumaksumäära alandamine vähendab ka ettevõtete tulumaksukohustust.

Kokkuvõttes püsib maksukoormus tasemel 32,7 protsenti SKPst. See on positiivne sõnum ettevõtjatele. Samuti ka eelarvega antav sõnum, et majanduskeskkond püsib stabiilne ja kasvusõbralik.

Järgmisest aastast jõustuvate maksumuudatuste tõttu muutub veidi ka maksutulude struktuur, kus väheneb tööjõumaksude osatähtsus ja suureneb tarbimismaksude osakaal. Silmatorkavat nihet järgmisel aastal siiski ei toimu, pigem jätkub varasem trend. Sama suunda jälgivad ka paljud teised riigid kasvusõbralikuma maksusüsteemi kujundamisel.

Ettevõtjatele on olulised konkurentsitingimused. Kui Eesti riigi poolt pakutavad tingimused ei sobi, siis lähevad ettevõtted ja töökohad sinna, kus konkurentsitingimused on paremad. Me võime pidada lõputut poliitilist debatti selle üle, kas parem on õhem või paksem riik, aga kui on nii nagu meie rahandusminister ütles, et Soome tõmbab kõrgemate palkadega ära meie inimesi ja Leedu oma madalamate palkadega töökohti, siis on see tänane mõtlemise koht. Tänu meie konkurentsivõimelisemale majanduskeskkonnale on Soomest siia tulnud ettevõtteid, investeeringuid ja töökohti.

Ka Soomes on tuleval aastal valimised ja nende peaministri partei on kavandamas uusi maksukärpeid ettevõtetele ja palgasaajatele. Ettevõtte tulumaksumäära juba vähendati aasta varem 4 protsendipunkti võrra, millist sammu põhjendati vajadusega luua uusi töökohti ja tugevdada majanduse kasvupotentsiaali. Kokku on lepitud ka ulatuslikes eelarvekulude kärbetes. Kokkuvõtlikult soovib põhjanaaber kasvatada riigi konkurentsivõimet ja tuleviku kasvuootust, aga seda tuleb neil teha ka hetke heaolu vähendamise arvel.

Eesti valitsussektor panustab riigi majandusse enam kui Läti ja Leedu. Eelarves on kavandatud valitsussektori investeeringuid 698 miljonit eurot, mida on veidi vähem kui tänavu. Ka need investeeringud ergutavad majandust ja annavad töökohti. Järgmisest aastast avanevad uue perioodi Euroopa Liidu struktuurivahendid, vana perioodi vahendid on lõppemas. Tegevusalade klassifikaatori järgi arvestatud majanduse valdkonna kulude mahu kasv jääb maha sotsiaalkaitse valdkonna ja eelarve üldisest kasvutempost. Majanduse valdkonna eelarvevahendite kasutamisel on eesmärgiks tööjõu tootlikkuse tõstmine ja Eesti ekspordi suurendamine maailma kaubanduses.

Me peame arvestama sellega, et ootamatult on euroala majanduskasv pidurdunud ning euroala majanduste senine taastumine on hoogu kaotamas. Meie peamistelt eksporditurgudelt tulevad sõnumid ei ole hetkel positiivsed.

Eelarvenõukogu, mis loodi uue institutsioonina rahandusprognoosidele hinnangute andmiseks, tegi soovituse jätta eelarvesse puhvrid võimalike riskide puhuks. Nõukogu kokkuvõttev seisukoht oli, et eelarve soovitud eesmärkide saavutamiseks ja fiskaalraamistikus hoidmiseks tuleks see koostada struktuurselt vähemalt 0,8 protsendise ülejäägiga SKP suhtes. Nominaalse puudujäägi katteks pole vajadust laenu võtta. Suurem eesmärk on saavutada ka nominaalne tasakaal ja nominaalne ülejääk, mis võimaldaks asuda kriisiaastatel vähenenud reservide taastamisele. Seda eesmärki järgmisel aastal veel saavutada ei õnnestu, aga vähemalt 0,8 protsendine struktuurse tasakaalu tingimuse täitmine on liikumine selles suunas.

Eelarvekava edasine menetlemine sõltub nüüd Riigikogu tööst.